Postitused

Minu klaas on palju suurem klaas

Kujutis
Lugesin ükspäev sellist postitust: "On öeldud, et maailmas on kahte sorti inimesi. Kui ühtedele anda klaas, mis on täpselt poolenisti täis, ütlevad nad, et klaas on pooltäis. Ja siis on olemas sellised, kes ütlevad: klaas on pooltühi.

Maailm KUULUB aga nendele, kes võivad seda klaasi vaadata ja küsida: "Miks ma sellise klaasi sain? Vabandust? VABAndust! Kas SEE on minu klaas? Ei usu! MINU klaas oli täis! Ja see oli veel suurem klaas ka!"" #TerryPratchett#TheTruth#Tõde
Suur äratundmise rõõm valdas mind. Mul on alati suurem klaas, mis on täis. Isegi siis kui kõik on täiesti pekkis, hakkab mu mõistus kohe genereerima uusi ideid, et kuidas seda olukorda uutmoodi lahendada ja nii, et ma ise saaks sellest kasuliku õppetunni ja lõpptulemusena maksimaalselt kasu.
See võib tunduda eputamisena aga seda see kindlasti ei ole. Lihtsalt mul ei ole loomuses kuskile surnud punkti nukrutsema ja ennast haletsema jääda. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
See ei ole alati nii olnu…

Unustatud rannad

Kujutis
Mulle ei meeldi käia randades, kus iga ruutmeeteri peal on vähemalt kolm inimest. Mitte, et ma ennast häbeneks. Ei. Mulle lihtsalt ei meeldi kui kellegi varbad on sul näos ja teisepool kühveldab mingi laps sulle liiva peale. No ei ole mugav. Pealegi kaasneb alati lärm, kui palju inimesi on kokku kogunenud. Mulle meeldib vaikus ja loodushääled. 
Pilt on Pärnu postimehest. Õudusunenägu. Vähemalt minu jaoks. 
Eile käisime Kabli rannas ja seal on väga vähe inimesi. Said mõnusalt päevitada ja loodust kuulata. Ei mingit tavalist rannamüra. Väga mõnus.
Täna läksime Võrtsjärve Vaibla randa. Kui mina laps olin, siis käisime palju Vaiblas ning seal oli samamoodi alati rand päevitajad täis. Nyyd aga on rand tyhi. Mõned suvitajad ikka olid aga ainult mõned. Vaiblas ei ole liivaranda, kuid on hästi hooldatud muru, kuhu saab oma rätiku visata. On olemas laste mänguväljak, jalutusteed sh tee muulile. Pingid ja väike nunnu majake, kus saab päiksevarjus istuda. Kõik on olemas, et ennast hästi tunda.

See toolidisainer tuleks istuma panna

Kujutis
Otsustasin täna rongiga Tartusse tulla. Rohkem õhku ja rohkem ruumi.


See oli väga halb mõte! 
Olen ikka enne ka rongiga sõitnud aga ma ei mäleta, et nii õudsalt ebamugavad istmed oleks siin olnud.
Ma ei saa aru, kuidas on üldse midagi nii ebaergonoomilist võimalik valmis disainida. Sirgelt istuda ei saa - siis pole kuskile toetada. Lamamisasendit ei ole ja ainuke võimalus on kuidagi kööbakalt lösutada. 
See kes need õudsad pingid siia tegi, tuleks ise siia istuma panna. Las istub ja kannatab! Istugu kohe pikalt.
Kui proovin sirgelt istuda, siis seljatoest jääb nii 15 cm puudu, et toetada saaks. Ükskõik mismoodi oled, ikka on paha. Seisan nyyd siis parem püsti. Kannatuste reis kestab veel üle tunni aja😭. Oleks ikka pidanud bussijaama minema, lux expressi pilet oli 4 euri odavam ja seal kindlalt ei sandistata sind esimese reisitunniga ära.

Lux expressi lõunane pilet maksis 8 euri. Selle eest saad mugava istme, filmi vaadata, kohvi juua ja vôimaluse vett osta.

Elroni rongipilet oli 12 …

Ma hakkan puhkama

Kujutis
Kevadel olin kindel, et suvel teen tripi kuskile sooja kohta. Suvi on aga nii ilus, et mitte kuskile ei taha siit minna. Nii mõnusad ilmad on 🤩. 
Siis mõtisklesin, et mingi aeg peaks puhkama minema. Kasvõi oma maale aga mul ei ole üldse puhkust vaja. Võiks ju arvata, et ûks töötu muud ei teegi, kui lebab jalad seinal aga tegelikult on mul kaleder nii värviline ja tegemisi täis, et tegelikult on vaba päeva keeruline leida. Võrdlesime Tallinna sõbrannaga just oma kalendreid, et millal saaks saunaõhtu teha ja leidsime esimese vaba augu, mis meile mõlemale sobib 20.augustil 😁. Nüüd on siis ka see auk ära bronnitud.
Kuid ma ei ole üldse väsinud. Puhkama peaks siis ju, kui sa oled väsinud aga kuna mu elu on nii põnev ja vaheldusrikas, siis tõesti - milleks mulle puhkus?
Kuid miks peab puhkama siis kui sa oled juba väga väsinud ja väss vaatab igast nurgast vastu? Niisama võib ju ka. Onju 😏.
Täna peale lõunat sõitsime kõrvemaa rahvusparki, istusime jôe kaldal, jalutasime metsas ja käisime…

Esimene jootraha 😁

Kujutis
Täna oli mul esimene praktikapäev. Massaaźi olen ju teinud ikka omajagu aga niimoodi, et kellegi terav silm sind kardina vahelt vaatab, ei ole. Tunnis ikka õpetaja käib ja juhendab aga nüüd peab kõik selge olema ja aeg on oma oskused ette näidata.
Klassikalist massaaźi ma õpin teist korda ja olen seda palju teinud. Tegelikult on mul selles suhtes topelt keerulisem, sest olen juba omamoodi tegema hakanud ja nüüd pean jälle kõik õpiku järgi tegema. No kes see enam mäletab, kuidas seal õpikus oli 🤔.
Täna oli mul järjest neli klienti. Esimene daam oli nii rahul, et andis mulle niimoodi vaikselt 5 eurot jotsi 😁. Äge. Ma vist polegi varem jotsi saanud. Peaks selle viieka ära raamima ja seinale panema. Ikka minu esimene massaaźijots. Daam oli veel nii rahul, et läks joonelt ja pani endale homseks ka aja.
Siis olid veel kaks meest ning veel üks naine. See naine oli samamoodi väga rahul ja bronneeris minu juurde augustiks uue aja 😊.
Kõige rohkem kartsin, et kui ma neli tundi järjest massee…

Ma sain valgustuse: mina olengi üliinimene😁

Ma kiman jälle pealinna poole. Kuna seekord on mul aega rohkem, kui tavaliselt, siis mõtlesin kuskile medideerima minna. Kuskile gruppi. Olen ühte lehte piilunud ja tundus, et see võiks see õige koht olla. Siis aga eile õhtul loen selleltsamalt lehelt sellist postitust:
Kui inimene ütleb, et tal on kõik fantastiliselt hästi, ta vibreerib alati ülikõrges sageduses, elab duaalsusest väljas, tal pole ühtegi viga ega puudust ( sest ega vigu pole ju olemas...), terve maailm on kenasti paigas ja kõik on õige, ühtegi maski ta ei kanna, midagi oma elus muuta ei ole, ei taha ega soovi. On iga kogemusega rahul ja ootab õhinaga juba uut õppetundi, sest terve elu olevatki üks suur enda poolt valitud õppetund... siis tekib minul küsimus: miks sa tuled siia meie sekka stuudiosse ja hoiad seal kohta kinni kui sinu suurepärasuse asemel võiks seal keegi teine olla, kellel eelpool nimetatud kõigi superomaduste üles leidmistega on vaja rohkem tegeleda?
Kui inimene on harmoonias iseenda, terve maailma nin…

Kas vabandada on tõesti nii raske?

Kujutis
Kirjutasin eile Pajusi mudajooksust, et muidu oli lõbus aga korraldus oli suht ülejala tehtud.
Vaatasin, et seal FB lehel oli ka teisi, kes jagasid soovitusi, mis võiks järgmisel aastal parem olla. Väga ok, on millest õppida. Korraldaja aga hakkas nipsakalt vastama.
Näiteks kirjutas yks naine, et no leiba oleks saanud poest juurde tuua. Korraldaja aga kukku noomima, et  meeskond koosneb vabatahtlikest ja kritiseerija on igati oodatud järgmisel aastal toimkonda nägemaks kogemaks köögipoolt... Ja ma luban, et supp ja leib saab olema Teie vastutusala - niimoodi kirjutaski. Toit ikka tellitakse sisse ja ykski vabatahtlik ei saa niisama seal ilma tervisetõendita syya keeta. Ma vähemalt loodan😁. Sinna lõppu pisike märkus, et panen teie tähelepaneku kõrva taha.
Ahh nagu? Täitsa uskumatu. Sellise jutu peale ei oska nagu midagi öelda. Nõme vastus.
Keegi küsis, et miks oli elektrikarjustes elekter sees? Vastus oli umbes selline, et see sunnibki teid roomama😁.
Ma tõesti usun, et see korraldaj…