Postitused

Kaalulangetamine ei ole tuumafüüsika

Kujutis
Unustasin täiesti ära on kuu pildistamise. Siin see on.  Mina olen nyyd rajal pysinud peaaegu 14.nädalat. Algus oli mõnus. Kaal langes, riided jäid suureks ja entusiasmi oli sajaga. Nyyd kaal enam nii kiiresti ei lange ja on olnud isegi yks plussnädal. Kuid see kõik oli ette teada nagunii. Seega suurt stressi ma sellest ei tundnud.
Ma olen kõik maailma imelised kaalulangetavad tabletid, tilgad ja nõelad ära proovinud. Need ei aita tuhkagi. Aitab liikumine, trenn ja toitumine. Nii lihtne see lihtsalt ongi. Mind on aidanud rajal hoida see, et ma näen ja tunnen muutusi. Seega pildista oma edusamme. Mäleta erilisi tundeid. Näiteks eelmisel nädalavahetusel maal ärkasin hommikul yles, keerasin ennast küljele ning järsku tundsin, et midagi on teistmoodi. Kõhtu polnud. Sellist mis kurvalt kyljele vajuks. Ja see oli mega hea tunne! Ja ma tahan seda tunnet mäletada. Samamoodi tahan mäletada, kuidas püksid suureks jäid.
Toidupäevik on alguses lihtsalt suurepärane abiline. Kui kirja ei pane, sii…

3.nädalat puhkuseni

Kujutis
Tavaliselt on nii, et omadega täiesti läbi olen ma juuniks. Normaalsel aastal oleme septembri ja juuni vahel ka yhe nädala kuskil palmi all pleesitanud aga no sel korral pole aega olnud ja ega kuskile minna ka väga pole. Taskukohane Egiptus on muutunud mitte eriti turistisõbralikuks ja kaugemale ei taha  nagu minna. Mul on see maksimaalset 5e lennutunni kriteerum. Kui pean kuskile 30 tundi lendama, siis peaks ka juba minimaalselt 3 nädalat kohapeal olema. Alla selle on minu hinnagul selline reis rohkem enesepiinamine.
Kuid nüüd on nii, et ma olen nii väsinud, et õhtul vaevalt vean ennast koju. Aju ei tööta, teen palju vigu ja siis kulutan meeletult aega uute vigade tegemiseks. Hilinen, kaotan asju ju näen täiesti jube välja. Mäluga on nii, et lühimälu mul enam ei ole. Mulle lihtsalt ei jää mitte midagi meelde. Mis on eriti halb on see, et ma hakkan tigedaks muutma, see on eriti paha, sest ma saan ise ka aru, kui nõme ma vahel olen. Nii, et keegi kellele ma olen öelnud halvasti a´la …

13.nädala kokkuvõte

Kujutis
Kaal langeb. Kyll vähe aga ikkagi. -400g ehk 88kg. Tegelikult mulle muidugi meeldiks -kilo nädalas aga noh kuna ma olin eelmine nädal üsna depresiivne, siis sõin rohkem kui oleksin ehk pidanud, siis pean sellega ka rahul olema mis on. No õnneks täna on esmaspäev ja tundub, et see masekaperiood hakkab vaikselt taanduma. Täna hommikul olin küll üsna rõhutud aga siis tuli mulle meelde, et järgmine esmaspäev on vaba ja kohe hakkas parem. Trenni tegin ka nii, et rohkem venisin ühelt masinalt teisele aga no vähemalt midagi tegin. Nüüd peaks lubama, et sel nädalal hakkan tubliks aga ma ei tea seda veel. Eks tibusid loeme järgmisel nädalal.
Trennid: E - 60 min jõutreening T - 50 min jõutreening K-120 tundi jõutreening N - 25 min kepikõndi, siis tüdinesin lihtsalt ära R - trenni ei teinud, koristasin hoolega L - puhkepäev, magasin enamuse päevast P - puhkepäev 
Uudis on vast see, et ma juba peaaegu suudan ise peapeal seista. Mõtlesin,, et õpin selle ära aga see on üsna keeruline. Kõhulihased p…

Ma ei ole feminist aga ma elan siin

Kujutis
Kuna kõik kes veel vähegi on tahtnud on aasta ema teemal sõna võtnud, siis mina veel ei ole. Noh ei saa minagi mitte vaiki olla. Peab kyll ytlema, et kaalublogi kipub vägisi kätte niisama mölablogiks. No aga mis sa teed kui niipalju on öelda😉.
Kuid aasta ema siis. Põhirõhk on läinud selle lahkamisele, et kas aasta ema peaks olema abielus või mitte. Mulle isiklikult meeldiks kui lapsel on ema ja isa, kes elavad koos ja armastavad üksteist ja lapsi. Ehk on see sellepärast, et minu isa suri, kui ma käisin esimeses klassis ja ma ikka hullult unistasin, et mul oleks isa. Õnneks oli mul megatubli ja hea ema, kes sobiks muuseas ka kenasti aasta emaks, sest ta on lesk. 
Samas ei julgeks ma kyll öelda, et kui kellegil mees jätab oma naise ja lapsed maha, siis see naine enam aasta emaks ei sobiks, sest ta ei osanud hoida pereväärtusi ja piisavalt teenida oma meest, et sellel poleks sellist hullu mõtet üldse pähe tulnudki. Kuid noh igasugu asju juhtub. Ja see polegi ju tegelikult oluline. Olu…

Olen jälle maakas

Kujutis
Kui külm saab otsa, siis meie lähme maale. Meil on Viljandimaal selline pisike maakodu, kus me siis kevadest sügiseni toimetame. Talvel ei ole maal suurt teha. Tavaline nädalavahetus talvel on selline, et reede õhtul hakkad kütma ja hull külm on. Värised hommikuni ja siis hakkad jälle kütma. Noh ja laupäeva õhtuks saab maja soojaks. Siis saad ühe õhtu mõnuleda ning pühapäeva hommikul sõidad minema. Ja järgmine reede hakkab kogu pull otsast peale. Seega oleme otsustanud külma aja linnas resideeruda. Aga nagu päike hakkab kõrgemalt käima saavad meist jälle nädalavahetuse maakad. Nagu needus oli reede hommikuks päike lännu, sadas vihma ja yle maa oli hall udu. Reede hommikul sõitsin esmalt Viljandi haiglasse tundi ja ausalt - nii udune oli, et põrutasin esmalt haiglast mööda. Ometigi see on mingi megamonstrum. Hommikul mõtisklesime, et äkki lükkaks seda maaelu veel nädalakese edasi aga noh kevad võib täies ilus tulla ju alles juunis. Jumal teab. Nii, et maale.
Hullult külm oli. Õnneks l…

Kuidas uurida inimest?

Kujutis
Täna tähistatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis bioanalüütikute päeva. Kes on bioanalüütikud? Bioanalüütikud on tervishoiu spetsialistid, kes töötavad laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Nende ülesandeks on uurida koeproove, kehavedelikke, teha kindlaks organismi tervislik seisund ja jälgida patsiendi ravi kulgu. Kui käite arsti juures ja annate mõne proovi, siis üsna tõenäoliselt analüüsib teie proovi just bioanalüütik. Oma projekti alguses ma käisin ka meie bioanalüütikute juures verd andmas, et nad analüüsiks, kui terve või haige ma siis õieti olen.
Siin saad vaadata, kuid meie  tudeng (nüüdseks vilistlane) räägib mida ja kuidas bioanalüütikud õpivad. Järgmised kaks aastat on lood sellised, et bioanalüütikuks saab õppida hoopis Tallinnas ehk siis Tartu tervishoiukooli bioanalüütikute õpe kolib mõneks ajaks pealinna.

Siin saad vaadata, kuidas…

Kas blogimine on piinlik tegevus?

Eile lugesin ühte blogi, kus tõstati küsimus, et kas blogimine on piinlik tegevus. Hea kysimus exole😊. Kui ma selle blogiga jaanuari lõpus alustasin, siis oli päris mitukümmend inimest, kes käisid mulle ytlemas, et see on äge kyll aga nad ise eluilmaski ei kirjutaks avalikus ruumis kui paksud nad on ja mida nad söövad. Kindlasti saad palju koledaid kommentaare ja muud sõimu. Siiani ei ole saanud. Ausõna. Mul on muidugi ka kaasasündinud valikuline kuulmine ja tähelepanuvõime. Kui pole minu asi, siis ma ei kuule ega näe🤗. Seega kui keegi on kuskil kirjutanud, et ma olen paks ja tähelepanupuuduses, siis ma lihtsalt ei ole seda lugenud. Teine grupp, keda oli vähem, iroonitses kuulsaksaamise ihaluse ja blogi-Ele teemal. No igaühel õigus oma arvamusele. Ma saan kohe varsti 40.aastaseks, see periood, et ma tahtsin saada kuulsaks lauljaks või näitlejaks saada jääb nii 30.aasta tagusesse aega :D.
Kuid kas mul on piinlik, et ma panen kirja palju kaalun? Teate ei ole. Vahel on tulnud mõni yt…