Postitused

Rakvere ööjooks

Kujutis
Minu teine Rakvere ööjooks. Eelmisel aastal sain nii super elamuse, et sellel aastal lihtsalt pidin ennast kirja panema.
Loomulikult oli see igati ebamõistlik otsus. Esmalt on mul koolinädal ja olin reede õhtuks täitsa laip, nii vaimselt kui füüsiliselt. Isegi sõnad ei tahtnud enam selgelt suust välja tulla ja lause koostamisel tekkis ajus kohe lühis😏.
Teiseks on mul pühapäeva hommikul spordimassaaźi arvestus ning hoopis õppima ja korralikult magama peaksin.
Kolmndaks on nii,  et arukad otsused pole kunagi minu tugev külg olnud, seega ikkagi läksin jooksma.
Mul polnud tegelikult õrna aimu ka, kuidas laupäeva õhtul Tallinnas Rakverre ja öösel veel tagasi saaksin. Kuidagi ikka saab onju😊. Kuna ma teadsin, et ma lähen ja küll võimalus tekib, siis rohkem ma sellele ei mõelnud. Varsti nägingi, et Regiina pakub Tallinnast transporti jooksule ja tagasi. Väga hea, just seda ma olingi oodanud😊. See on alati nii imeline, et kui midagi ära otsustad, siis lahendus lihtsalt tuleb ise, sina lih…

Kuhu ma olen kaotanud ajataju?

Kujutis
Kool, kool, praktika, praktika. Ühesõnaga olen jälle Tallinnas. Pildil minu tänaõhtune patt ehk lamuuu jäts. Ma muidu magusasõber ei ole aga peale nelja ülipikka koolipäeva hakkas keha jäätist nõudma. No kui peab, siis peab ning niiiii head jäätist lihtsalt peab sööma😉.
Millegipärast on mul siiamaani tunne, et see kool pole veel õieti alanudki, et tuleb kohe kohe aeg, millal läheb suuremaks õppimiseks. Esitasin oma iseseisvad tööd ära ja siis tuli välja, et see pole veel üldse kõik. Olin mõned asjad lihtsalt ära unustanud. Kuidas siis niimoodi ometi? Jeesus maria, ma olen juba neli kuud koolis käinud 😮. Neli kuud on läinud kuidagi möödaminnes ja mina ootan ikka, et millal algab siis. Ma ei tea, mis sageduses ma elan, et kõik minust niimoodi mööda läheb? Kuhu ma olen ajataju kaotanud? Kellegi poole unustanud ei ole?
Muidugi olen ma ikka üht koma teist teinud. Osad ained on läbitud ja iseseisvad tòòd esitatud. Klassikalise massaaźi kohustuslikud praksitunnidki on tehtud, järgmisel ne…

Mõnusad urgaskohvikud

Kujutis
Mulle meeldivad sellised hipilikud kohvikud, nimetan neid urgaskohvikuteks. Tallinnas avastasin oma kodu kõrvalt sellise laheda urka nagu noodle boxi. Väga äge koht. Toit on imehea ja kaua toitu ootama ei pea. Esmalt proovisin praetud kapsast ning kalapulki. Vegan kala loomulikult ehk tofunoripulgad sinepises kastmes😉. Need vegan kalapulga moodi asjad olid mega head, samamoodi viis kapsas keele alla. Superluks, kui sul on kodutänavas hea vegankohvik.
Tulen nyyd yks peatus varem trollilt maha ning jalutan teistpidi koju,et siis saan õhtusöögile põigata. Taimetoit on selles mõttes mõnus, et sööd kyll kõhu punni aga ei ole raske olla ega sellist rasket punnkõhu tunnet ka ei ole. Pärast sööki ei ole vaja diivanile ennast räntsti seedima visata. Ärge saage valesti aru, ma ei ole taimetoitlane, kuid järjest enam lihtsalt tahan taimetoitu või siis keha tahab. 
Kodus ma olen harjunud liha sööma. Umbes nii, et kui liha või kala pole, siis pole mitte midagi süüa😏. Nüüd on tahtmine ise lihava…

Ei viitsi, ei taha, ei oska

Kujutis
Ma olen juba mitu päeva nii, et no üldse ei taha midagi teha. Unes näen muudkui, et lähen tööle. Eks sügise värk, liiga kaua aastaid olen sellel ajal nö uut aastat alustanud. Või on see nyyd kätte jõudnud lein. Ei tea. Igaljuhul palun ruttu lahtilaskmise faasi, aitab küll.
Mida ma leinan? Krt teab. Eks kindlustunnet, et sul on koht kus istumas käia ning palka, mida keegi iga kuu sulle kannab. See on ju nii mugav variant. Samas on ju jumala kindel, et mul on koht koolis ja raha on ka olemas, mida siis leinata? Kool saab otsa ning raha pole nii kindel nagu oli riigipajukil istumine...vist.  Ajuvaba. Absoluutselt ajuvaba.
Ma ei taha selline möhhh olla. Nagu tuim robotinimene, kes teeb vajalikud toimingud ära aga mitte midagi ei tunne. Kui siis tüdimust. Ma tean, et see läheb üle. Ma tean, et nagunii tuleb veel möhh päevi ja ma ei paanitse selle pärast aga noh nigel on olla, kui lihtsalt oled ja tahad ainult lamada ning lakke vahtida.

Idioodid autoroolis

Kujutis
Ma ütlen kohe ära, et ma olen maru rahulik autojuht. Mind ei sega kui mõni rullnoks näppu vehib, kuna olen tema arvates liiga aeglane, liiga saamatu või liiga naine. Mind ei häiri, kui eriti kiired vennad kohe tuututama kukuvad, kui sa nende ees kohe kollasega ei stardi. Nende probleem.
Aga mind ajavad jumala leili mingid idioodid, kes teevad sust kiire möödasõidu, siis pidurdavad ja teevad pöörde. No mille kuradi pärast sul raisk on vaja seda möödasõitu teha??? Selline asi on nii tavaliseks muutunud, et lihtsalt kole. No miks, miks, miks?
Neljapäeval sõitsin maale. Kiirus stabiilselt kuskil 93. Ma olin seal nagu seisev post. Päris mitu korda pidin pidurdama, et vältida vastasuunas möödasôitu teinud autoga kokkupõrget. Raadios rääkis samal ajal, et Tartu-Tallinn mnt on kella 19ni igal pool politseipatrull. No eks kõik said kenasti teada, et Viljandi mnt on politseist puhas. Miks üldse on vaja päev otsa kuulutada, et kus kiirust mõõdetakse? Tartu - Viljandi mnt on tavaliselt selline v…

Issand mida me teinud olen 🤔

Kujutis
Täna oli Tartus sketsersi suvejooks. Ma tegelikult ei plaaninud minna aga kuna võitsin jagamismänguga 3 piletit, siis tuli ikka jooksususs jalga ajada. See optimistlik nägu pildil oli enne jooksu ja on oi oi kui petlik.
Lugu on aga nii, et ma ei ole 2 kuud trennis käinud. Ise näen ka, et lihaseid enam üldse ei ole ja musklit enam ammugi mitte. Üldse lotendab nahk nagu vanal eidel. Kuid noh 5km jooksen vabalt vana rasva pealt ära, olin ma jumala kindel.
Aga vot ei jookse ikka midagi. See oli maailma kõige raskem jooks. Jalg oli kinni, keha puine ja ühtegi õiget jooksusammu ei tulnud välja. Juuni alguses jooksin 5 km ära 30 minutiga, sellises vaikses sörgis aga täna oli peale esimest kilomeetrit tahtmine pael kaela panna😐. Juba raske. Pulss oli kohe 180 ja vahel tõenäoliselt üle 200, sest kell enam midagi ei näidanud. Venisin kuidagi selle 5 kiltsa läbi aga seda ikka maru aeglaselt. Aeg tuli mingi 40 mintsa. See on selline kiire kõnni tempo. Toomas on samamoodi trennipuhkusel aga ta i…

Kahe päevaga 4kg kergem ja väike kummitusejutt

Kujutis
Oligi arvata. Täna öösel võtsin kuidagi veel 2 kg maha ja hommikul kaalusin 90.3kg. Üleeile aga 94.7. Igaljuhul ma söön oma mütsi ära, kui homme 88.3kg kaalun😁.
Tänane hommikusöök. Müsli ja keefir. Lõunal käisin Jõgeval Saksa pubis. Snitsel ja salat. Kõike seda ma ära syya ei jõudnud. Kuidagi mega suured praed on seal igastahes. Kiituseks ytlen, et toit oli väga hea. 
Kuna ma tänase päeva veetsin Peipsi ääres lugedes, siis koju sõites haarasin yhe suitsulatika kaasa. Õhtusöögiks oligi meil latikas, hapukurk ja nisu,suhkru ning pärmivaba leib taluvõiga. Õhtul kavatsen veel paar tomatit süüa. Meie tomatid lihtsalt on nii head!

Mustvee rand on muuseas imeilus koht. See sinine pingike esimesel pildil asub just seal muulil. Igaljuhul oli mul väga tore päev - lebasin rannas ja lugesin raamatut. Üksinda.
Eile oli maal. Jälle üksi. Sättisin ennast võrkkiike raamatut lugema. Järsku kuulsin, et keegi tuleb hoovi. Me elame maal sellises pärapõrgus, et jala ei peaks sinna küll keegi sattuma. Ag…