Postitused

GuaSha teraapia

Kujutis
Ei ma ei peksa Toomast 😁. Pilt võib kùll nii välja paista.

Jaanuaris käisin õppimas GuaSha massaaźi. Nüüd on olnud aega juba mitmed korrad harjutada ja praktiseerida. Nagu ikka Toomase peal.
See GuaSha on äärmisel põnev tehnika. Tegemist on kraapimisega. Jah just - kraapimusega🤗.

Alguse on see ravimeetod saanud Hiinast ja juba üle 2000 aasta tagasi.  Gua Sha massaaži kasutatakse, kui inimesel on terav või krooniline valu. Hiinlased usuvad, et  valude sagedaseks põhjuseks on vere või eluenergia seiskumine mingis piirkonnas, siis gua sha tehnikaga pannakse energia uuesti liikuma ja valu kaob.

Õpetaja väitel algselt hõõruti ennast liivaga ja sealt siis sai see teraapiavorm alguse. Näiteks hõõruti liivaga endalt palavikku ära. Miks mitte eks 🙄. 
Käib see protsduur nii, et esmalt määritakse vastav kehapiirkond ravimtaimedest õliga kokku. Õli on selline soojendav ja üsna omapärase lõhnaga. Seejärel liigutakse spetsiaalse kaabitsaga mööda vastavaid meridiaane. Minu kaabits näeb välja s…

Mõnusat sõbrapäeva ja #metoo

Kujutis
Head sõbrapäeva sõbrad🤗. Musid, kallid, õhupallid.
Ärge ostke roosat sodi ja olge 365 päeva aastas sõbrad ja kallistage iga päev😉.
Ma ei teagi täpselt, et kas täna on selline päev kus sõpradele kallistava karu pilte saata ja pärast mõnusalt sõbraga kõrtsi minna või on hoopis valentinipäev, kus siis tuleb oma Valentinile sydameid saata?
Eks igaüks leiab oma. Minul on lihtne, sest Toomas on mu parim sõber ja elu armastus, nii et sobivad nii karud, südamed kui ka kõrts😁. Vali mida tahad.
Ma mäletan, et käisin äkki 7.ndas klassis kus valentinipäev avastati. Igaljuhul oli meil koolis tahvel, kuhu said salaja oma silmarõõmule kirja panna. Meie ootasime seda väga, sest siis internetti ega moluraamatut ei olnud ning ei saanud like panna ja oma olemasolust märku anda. Pidid oma sydameryytlit vanemast klassist aasta otsa piidlema ning siis lõpuks oli sul võimalus oma ai lav juuu kiri ära saata. Anonyymselt loomulikult ja millegipärast olid need vanema klassi poisid nii ninakad, et ei otsinu…

6.nädal. Mitte midagi ei ole muutunud.

Kujutis
Nädal läks jälle kiirelt mööda. Sõin korralikult ja patustasin yhe korra ehk siis laupäeval peale tõukekelgumaratoni sõime pizzat. Kaaluma ma ennast ei hakanud, sest kohe oli näha, et see pizza moondus kohe pekiks ja kolmeks kiloks. Vähemalt. Arumaaeisaaa kuidas saab nii olla, et no üldse patustada ei tohi😣😣😣.
Ühesõnaga täielik needus. Sõin tõesti mega mõistlikult, jõin palju vett ja ei tarbinud grammigi alkoholi. Suhkrut tarbisin kaks korda - tõukekelgumaratonil pakuti magusat teed ja pühapäeva õhtul sõin pisikese britta koogi. Kõik.

Kuidas ma kadestan inimesi, kes ei pea päevad läbi rassima, söövad mida tahavad ja joovad niipalju kokteile kui ise tahavad või sisse mahub. Lihtsalt niisama, ilma, et peaks koguaeg ennast ja toitu kaaluma ja kaloreid lugema. Muuseas lugesin eelmise nädala kalorid ka kokku - 10 010 söödud kalorit. Kulutatud 17 986.
Hakkan vist ettevalmistusi tegema LCHF toitumiseks. Ju on mulle ette nähtud täielikult süsivesikutevaba elu. Kuigi ma nisutooted söön tõ…

Tõukekelgu maraton

Kujutis
Neljapäeva hommikul käisin ennast ilusaks tegemas. Vot ja seal kuulsin raadiost, et laupäeval on Otepääl tõukekelgu maraton. Mitte distantsi mõttes, sest sõita tuli 10 km, mitte 42. Olin kùll peale eelmise laupäeva saunamaratoni planeerinud logelemise nädalavahetust aga see tundus nii äge värk, et ikka pidin ennast kirja panema. Toomase loomulikult ka.
Laupäeva hommikul olime stardis ja sajaga valmis uueks kogemuseks. Ma natuke ebaõnnestusin, sest regullisin oma lenksu aga ju ei pannud korralikult kinni, nii et kohe tõmbas lenksu viltu ja oligi start rikutud. Õnneks korraldajad tegid imekiirelt kõik korda ja sain rajale.

Nagu ikka oli Toomasel kohe hasart sees ja koos kelgutamisest ei tulnud midagi välja,  kui start anti oli ta kadunud. Isegi mitte taldu polnud näha😁.
Mina arvasin, et tõuksida on imelihtne. Väike tõuge ja liugled tuulekiirusel edasi. Tühjagi. Nahk oli seljas märg ja pulss üsna kõrge. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Alguses olin ettevaatlik, kuna esimene kord ja tu…

Ikka veel ei oska

Kujutis
Ma tean juba 20.aastat, et hoia vingujast eemale ja ära lase ennast nakatada. Tean aga ikka eksin. Eile oli üks selline päev kus kõik läks valesti. Kohe algusest peale. Ükskõik mida ma tegin oli valesti. Missiis, et omaarust olin hirmus pyydlik. No ei tule välja mul see asi. Ei saa aru. Ei mahu aru sisse ära!
Olin koos ka úhe tegelasega, kes igas asjas näeb vingu. Mitte otseselt aga kui ta hääle käima tõmbab on kohe selge, et sitt om majas ja kõik on lollid. Ja mina täitsa ise valisin ka lolliks olemise. Mitte teadlikult aga valisin.
Lõpuks tundsin, et nüüd on siia see piir, kus mina hakkan nutma. Korrutasin peas nagu hull, et ma tunnen seda emotsiooni aga mina ei ole see. Natuke hakkas parem. Aga mitte niipalju nagu ma oleksin tahtnud. Käegalöömise tahtmine tekkis. Persse kõik.

Siis tuli kuskilt trots välja, et nagu mismõttes ma ei saa. Mismõttes ma annan alla. Mismõttes ma lasen vingul enda sisse tulla. Ei lase!

Tunne on ikka veel nii nagu oleks peksa saanud ja no ei ole seda head …

Tegelikult ei ole kiire

Kujutis
Olen nüüd ametlikult juba kuu aega vabakutseline. Nokitsen siin ja seal aga noh seotud ei ole kellegagi ega millegagi.
Ainuke asi millest ma puudust tundsin oli palgapäev. Raha ikka ju meeldib saada. Toomas väidab, et  palgapäevasõltuvusest vabanemiseks kulub nii aasta. No vaatab.  Aasta mul on.
Mida ma selle kuuga õppinud olen? Rahulikult asju võtma. Mitte tormama. Mitte exxelis elama. Kohati on harjumatu, et koguaeg ei saja e-kirju sisse ja keegi ei taha midagi. Et koguaeg ei ole hullumeelselt kiire ja midagi ei ole tegemata. Et ei ole vaja koguaeg mingeid jamasid lahendada, lohutada ja toetada. Et ei ole vaja tulevikus elada ja teha asju mis on vajalikud järgmisel aastal. Võib-olla.
Kuid hakkan harjuma. Pidev süütunne on ka kadunud. Sõna koosolek on siiani tundlik teema. Iiveldama ajab. Ei taha koosolekuid. See on koos olemise ûks kohta üks nõmedamaid sõnu ûldse😁.
Vaatlema olen õppinud. Näiteks vaatad rahulikult kuidas lund sajab. Naudid. Täna hommikulgi ärkasin, tegin tassi kohv…

Mida ma kunagi teinud ei ole

Kujutis
Ma kirjutasin hiljuti asjadest, mida sa minu kohta veel ei tea. Nüüd vaatasin, et tegelikult oli see rändteema, et mida ma kunagi teinud pole. No ma loen ikka nii nagu mina ise tahan aga teen selle teema siis ikka ka ära, et mida ma kunagi VEEL teinud pole.
Mul on olnud nii kirju elu, et ma olen paljusid asju teinud. No ma ei ole söönud kuivatatud rotte ja pääsupesi 😁. Need on nii sùrr asjad muidugi ka. Kellel hakkaks sülg kuivatatud roti peale jooksma? 
Ma ei ole käinud Ameerikas, Austraalias ka ei ole. Uus-Guineas ka ei ole. Euroopa on mul enam vähem risti-rästi läbi käidud, edasi tuleb alles plaani võtte. Taisse lähen märtsis ja kui see lennu pikkus minusse eluaegset traumat ei jäta, siis mine tea, äkki jõuan kunagi sinna ameerikasse ka 😉. Kuigi pean ütlema, et mul pole kunagi olnud isegi mõtet, et läheks käiks usas ära🤔.
Me ei ole langevarjuga hüpanud. No ei julge. Ühel päeval vast julgen. Pean lihtsalt väga tahtma. Retrobestil vaatasin imetlusega neid kes tornist kumm sabas a…