Postitused

Juhtus väga imelik asi

Kujutis
Ma olen sellel nädalal üsna vähe maganud. Koolipäevad on olnud 11tunnised ja seal vahepeal on vaja õppida ka, magamiseks pole eriti aega olnud. Eile õhtul muidugi läksin magamise asemel hoopis vanalinna valgusetendust vaatama. Enne käisime oma grupi rahvaga Blissis söòmas ning siis tundsin, et vajan omaette olemise aega ning läksin linna valgusmängu imetlema. Oli tõesti ilus ja imeline.
Juhtus aga selline asi, et hommikul sõitsin trolliga kooli, olin unine aga mitte unisem, kui mõnel muul hommikul. Järsku aga avastasin, et ma polegi trollis, vaid hoopis kõnnin kooli poole. Reaalselt noh. Järelikult pidin vales peatuses maha tulema, kuid ma ei mäleta absull seda, et miks ma tõusin püsti, miks ma läksin vales peatuses maha? See teadvustamata olek võis kesta minuti, mitte kauem. Ükskõik kuidas ma ei püüa meenutada, et kuidas ja miks - täiesti tühi koht, ma lihtsalt ei olnud seal kohal 😮. Edasi läheb veel imelikumaks. Läksin uuesti trolli peale ja sõitsin paar peatust edasi ja jooksin k…

Ma hakkan taimetoitlaseks

Kujutis
Rahu, ainult rahu. Ma ei plaani igaveseks lihast loobuda ning hakata igal jumala päev kirjutama, et liha on paha ning loomade tapmine ning söömine kogub sulle tonnijagu halba karmat ning järgmises elus sünnid mingiks jälgiks putukaks.
Kuid olen ise tähele pannud, et need päevad kus ma lihatooteid ei söö, on kuidagi kergem olla. Muidugi on kõige raskem toit minujaoks üldse kartul ja mingi lihakaste. Tunnen ennast peale sellise toidu söömist punnis ja väsinuna. Kui söön liha ja salatit, siis sellist tunnet pole. Samamoodi on kõik korras, kui söön lihtsalt kartulit. Koos aga jah nad minule ei sobi.
Nyyd tekkis aga huvi teada saada, et kuidas ma tunnen ennast siis, kui ma nädalajagu  üldse liha ei söö. Ka mitte kala. Plaanin oktoobris nagunii mõnepäevast paastu, et ennast sügisele häälestada ja enne seda võiks väga kasulik olla süüa kergesti seeditavaid toite.
Ma ei taha loobuda piimast, piimatoodetest ning munast. Tean jah, et need on loomsed ja puha, kuid nii radikaalseks sammuks ei ol…

200 000 plastiktopsi päevas

Kujutis
Lugesin uudistest, et me kasutame 200 000 plastiktopsi päevas. See on nii õudsalt suur number. Nädala ajaga teeb see 1 400 000 topsi, kuus 6 000 000. Kuus miljonit plastiktopsi! Õudne prügihunnik, mille me endast maha jätame, et tanklas kohvi juua või kuskil vabaõhuûritusel siidrit mekkida😯. Lisaks muidugi plastikpudelid.
Me hakkasime kuskil pool aastat tagasi ise kodus mullivett tegema, just sellepärast et mullivett tahaks aga see pudelisaba mis mullivee ostmisest sinust järele jääb on lihtsalt kohutav. Alguses oli päris võõras, et teed hommikul endale vee kaasa aga nüüdseks on see tavaline tegevus. Veepudeli kotti panemine on ka tavaline tegevus. Pealegi saab meil pea igal pool pudelt täita, sest meil kõlbab isegi kraanivesi enamus kohtades juua. Säästad raha, säästad loodust! Oli vist selline slogan kunagi 😊.
Teine nipp mida ma tahtsin jagada on oma termotassi kasutamine. Statolis (mul ei jää see nende uus nimi kuidagi meelde) saab soetada edeva termotassi, eks saab ka teistest k…

Hiirte rünnak

Kujutis
Kui ma midagi eriti jälestan, siis on need hiired. Rotid loomulikult ka. Väike näriline muidugi võib olla omamoodi nunnu loomake ja puha, kuid mulle tekitavad nad külmavärinaid. Ma ei liialda, kui ütlen, et ainult hiire nägemine ajab mind öökima. Multika hiired mulle meeldivad aga päris loomadega ma hakkama ei saa.
Eile olid maamajas selged märgid, et hiired on asunud talveks majja sisse kolima. Paar viimast talve oleme neist pääsenud, kuid tundub et sellel sel aastal me kutsumata külalistest ei pääse😡. Muidugi ennustavad kõik väga külma talve ja kui uskuda, et hiirte majja kolimine on märk külmast talvest, siis on targem juba kasukat tellima hakata. 
Kõige hullem on see, et linnakorterisse on ka hiir tulnud. Igaljuhul oleme teda kuulnud valamukapis tegutsemas ning Toomas pani sinna mingi ma ei teagimisasja, kuid täna olid sellele maeiteagimisasjal käpajärjed peal. Väga suuuured käpajäljed, millest võib arvata, et tegemist on eriti suure isendiga. Appi noh.
Kass käib kapist, kus ole…

Jõhvi rahvajooks

Kujutis
Täna käisime Jõhvis jooksmas. Võib tunduda täitsa lauslollus sõita Jõhvi, et natuke joosta, kuid tegelikult on see rohkem kui ainult jooksmine. Ma ei ole kunagi Jõhvis käinud, olen sealt vist läbi sõitnud, nii et pigem on see Jõhvi linnaga tutvumine. Mul oli peas selline pilt, et Jõhvi on tõeline agul, kus on ainult narkomaanid ja joodikud. Tegelikult oli täitsa kena linn ja ükski narkomaan meid süstlaga taga ei ajanud.
Eile ma olin väga kummalises tujus. Tahtsin ükskõik mille üle vaielda ja niisama kõigele ei öelda. Ka kõige ilmselgemate asjade peale. Näiteks kell üheksa vastu vaielda, et kell ei ole üheksa ja üleüldse pole kella olemas. Lõpuks mõtlesin, et mis ma ikka Toomast hulluks ajan, lähen parem jooksma. Tegin mõned ringid ja vasak hüppeliiges oli ebamugavalt tundlik. Ma Tallinna jooksul astusin valesti ja juba siis tundsin, et ei ole õige see jalg, kuid siis läks valu üle ning lootsin, et ongi kõik korras. Seljaga on ka mingi häda, tundlik alaseljast kuni kuklaluuni välja. A…

Kikerhernes

Kujutis
Kikerhernes on minu jaoks uus toiduaine. Loomulikult tean ma, et kikerhernes oli olemas juba ammu enne seda kui mina ta avastasin. Muidugi ei avastanud ma seda päris ise,  tegelikult üks tuttav taimetoitlane soovitas, et proovi kikerhernest ja just sellepärast, et see teeb kõhu kiiresti täis. Palju valku ja  kiudained tekitavad täiskõhututunde ja üldse on kaunviljad head.  Lisaks ütles ta, et kikerhernes soodustab seedetegevust, mistõttu peaks ta eriti hästi minusugusele kaalutundlikule inimesele sobima. Kaalutundlik...mis hea sõna 😁.
Muidugi ütles ta tuhat head asja veel, miks kikerhernes hea on aga kõik ei jäänud mulle meelde ja googel teab kindlasti, kui kellegil huvi on.
Mina ostsin purgis kikerherneid ja pesin need lihtsalt voolava vee all ära. Lisaks hakkisin värsket kurki, tomatit ning paprikat. Sool ja kanepiõli maitseks ning ongi õhtusöök valmis. Padjaks spinatilehed ning katteks riivitud juustu. Väga maitsev ning tõesti sai kõht üsna väikesest kogusest täis.
Muuseas, kui l…

Kuidas töötab suitsetaja aju

Kujutis
Suitsetaja aju on täiesti vigane. See on programmeeritud tööle nii: mul ei ole suitsu isu aga poes sean sammud suitsuleti juurde ja mõtlen, et vast ikka ostan paki ja teen ühe. Ma tean, et sellest ühest tuleb sada ja siis tuhat aga ma ikka usun siiralt, et ainult ühe teen😁. Olengi need mõned ühed teinud aga õnneks ei maitsenud. No rikkus kohe kohvi maitse ära. Pealegi on jube rõve kui suitsetaja suitsult tuleb. Lõhnab nagu koni!
Muid maitseid  on ka rikkuma hakanud see mittesuitsetamine. Mulle ei meeldi liha lõhn. Ajuvaba. Ma olen lihasööja aga nüûd tundub, et näiteks kanafilee lõhnab nagu solgiauk. Ainuke talutab liha on...ülla, ülla...maasuitsusink.
Ma ei tea mis saab edasi aga hetkel pean natukeseks lihast loobuma. Nii vastik tundub. Samas peet ja kitsejuust  on oi kui head. Jäätist olen ka söòma hakanud. Ma pole jätsisõber eriti olnud. Kõik on segamini.
Õnneks ma enam õhtul tekiserva närinud ei ole ja pea ka ei valuta. Hingata on mõnus ja liikuda on veel mõnusam. Poes saab isete…