10 küsimust Andźeile

Täna kirjutan ma oma 50nda postituse. Väike minijuubel või nii. Huraaa :). Mõtlesin pikalt, et millest siis see postitus kirjutada? Noh, et oleks natuke eriline ka.
Otsustasin, et kirjutan selle oma super treenerist Andžeist.
Hetkeseisuga oleme koostööd teinud 12 nädalat ehk kolm kuud. Selle ajaga olen ma kaotanud 10kilo, olen teinud 45 korda trenni, läbinud 520 kilomeetrit ja kulutanud 168 448 kalorit😉. Riietesuurus on 46elt liikunud 40le. Igati eeskujulikud 3 kuud.
Mitte kunagi ei ole ma niikaua ühegi "programmiga" vastu pidanud. Aga no see ei olegi programm vaid pigem elustiili muutmine :).
Mina tean Andźeist niipalju, et ta õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia II kursusel, on kaljukitse tähtkujus sündinud, elab Tartus ning on väga asjalik ja tark noor inimene.

Kuna Andžei on hetkel Tallinnas õppepraktikal ja meie suhtlus on hetkel rohkem veebipõhine, siis saatsin talle mõned kysimused, mis mind ennast väga huvitavad - kuidas pekist lahti saada ja kas saia võib süüa jne :).

1.       Miks sa õpid füsioterapeudiks?
Olen alati tahtnud inimesi aidata, nende vaevusi leevendada ja nende elule rõõmu ning liikumist juurde anda. Sellega on ka isiklik seos, kuna üks vanavanematest vajas perekonna abi peale insuldi läbielamist. Seetõttu langes juba varem erialavaliku kaalukauss meditsiinivaldkonna suunas. Ja füsioteraapia leidmisel mängis suurt rolli ka see, et olen tegelenud suure osa oma nooruspõlvest aktiivselt spordiga.

2.       Miks sa olid nõus sellist kaalu- ja terviseprojekti läbi viima?
Tunnen, et oskan ja suudan siin juba praegu palju ära teha. Ja kui too projekt avanes, siis ma mitte ei olnud ainult nõus, vaid ka lausa helistasin ja kirjutasin kohe, et kas ma võiksin seda projekti vedama tulla. Igal juhul on tegemist põneva projektiga, kus saan olla ühteaegu nii füsioterapeut, kui treener kui ka motiveeriv treeningkaaslane ühes isikus. 

3.       Mis trenn aitab kõige paremini tulemusi saavutada?
Trenn, mis on hästi läbimõeldud, mitmekesine ja põnev ning individi eripära arvestav. Ühest retsepti ei olegi ja siin aitab palju füsioterapeudi, treeneri või kogenuma trennikaaslase nõu. Treening on terve süsteem, mis võiks pakkuda kehale baaskoormust ja vahel ka väljakutseid, kuid olla samal ajal ikkagi nauditavad.

4.       Kuidas kõhurasvast lahti saab?
Suurepäraseid tulemusi saavutatakse enamsti siis, kui üle vaadatakse nii toitumine, eluviis kui ka koormuse vahendid ja viisid. Sageli arvatakse, et tarvis on hakata iga päev pool tundi meeletu rasket ja vaevarikast trenni kütma. Tegelikkuses annab parima efekti, et kui sisse viidud muutused on püsivad ja pikaajalised, liigutakse samm sammult ja mõistlikus ulatuses. Siin on kindlasti suureks abiks füsioterapeudi või treeneri nõu ja vaid kõhulihaste harjutused üksi ei pruugi nii häid tulemusi tuua.


5.       Milline on rasvapõletuse treening?
Rasva kasutab keha pikaajalise energiavaruna. Seega esimene rasvapõletuse treening on igapäevase baaskoormuse ja toitumise omavaheline tasakaal. Kui varusid ära ei kulutata, paneb keha need rasvana tallele. Kui baaskoormus ja toitumine on väga tugevasti tasakaalust väljas, siis ka hoolimata ränkadest treeningutest koguneb kehas rasvamassi. Kiire elurütmi juures ei ole meil sageli ajaliselt võimalik oma igapäevast liikumiskoormust jalgsi või jalgrattal hoida. Siis tuleb siin appi treening, mis peaks aitama kiirendada keha ainevahetust ka kogu treeningust ülejäävaks perioodiks. Seega rasvapõletuse treeningu eesmärgiks on anda kehale tõuge kiirendada ainevahetust. Selline treening ei saa olla väga kurnav, kuna kurnatuse saabumisel oleme pigem loiud ja koguefekt jääb väikeseks.

6.       Kas saia ja kartulit võib süüa?
Ikka võib... kuid küsimus ei olegi mitte niivõrd kogustes kuivõrd proportsioonides – kui palju süüakse neid võrreldes teiste toiduainetega. Toidu summaarne kogus, mida päevas peaksime või tohiksime süüa saab üldjoontes paika inimese poolt kulutatava päevase energiahulgaga. Kui juba kogused on paigas, siis söödava toidu sisu osas on juba palju rohkem mänguruumi. Siin saab varieerida ja katsetada – eks ikka selleks, et toit oleks maitsev ja huvitav ning samal ajal pakuks vajalikke mikroelemente. Kuna sai on maiustus ehk snäkk, mitte aga mürk, siis aboluutset saiakeeldu ei ole mõtet pidada. Kuid meeles peab pidama, et maiustusi võib lubada endale vähe – alla 10% päevasest energiavajadusest. Seega – kui menüüs on saiaviilu koht, siis võtke seda preemiana ja lubage endale selles vähese koguse väärtuses midagi väga erilist!
Nüüd kartul on ühe põhilise toiduainena oluline energia ja kiudainete allikas. Kui kellegile väga meeldivad kartulitoidud, siis võiks arvestada kartuli koguseks maksimaalselt 40-50% toidukorra energiakogusest. Kui aga kartul ei meeldi, siis sarnased proportsioonid kehtivad ka teiste süsivesikuterikaste tera- ja juurviljade kohta, nagu tatar, riis,
Kuna enamasti inimesed ise ei märka, millises koguses nad mida pikema perioodi jooksul söövad, oleks algajal treenijal üsna asendamatu tegevus pidada toitumispäevikut. Ja siingi on igati kasulik pidada nõu kogenuma füaioterapeudi või trennikaaslasega.

7.       Kui inimene ei ole kunagi trenni teinud, siis millest ta võiks alustada?
Alati on mõistlik alustada nõu küsimisest. Sageli oskavad kogenud füsiod anda algajale lihtsat, kuid hindamatut nõu, millise koormusega ja mis treeningvahendiga võiks alustada. Ka aitab nõuandja paika seada eesmärgid ja ka motiveerida nendeni jõudma. Treeningutega on nagu maja ehitamisega – hea projekt tagab ka hea ehituse!

8.       Mida sa arvad kepikõnnist?
Väga hea treeningvahend. Eriti neile, kes peaksid alustama väga kergete koormustega. Ja samas ei maksa kepikõnni võimalusi alahinnata – see treeningvahend võimaldab ka koormust reguleerida ka tippsportlase treeningkoormusteni. Selle ala sobivateks alternatiivideks talvisel ajal on suusatamine ja uisuamine. Kepikõnnile võib alternatiiviks kasutada ka lihtsalt piki ja tempokaid jalutuskäike.

9.       Kui palju trenni on liiga palju?
Kui kaob treenimise isu ja enam ise trenni minna ei taha. Treeningu võib teha mitmet moodi liiga raskeks – kas liiga intensiivseks või liiga mahukaks ning ühetüübiliseks. Teeningus tuleb treeningvahendite valiku ja intensiivuse ning keha ja vaimu taluvuse vahel leida taskaal. Keha peab suutma koormused nö ära seedida ja vaim võiks trennis jääda erksaks. Liialt intensiivsed treeningud kahjustavad liikumisaparaati ja muudavad edasise tulemuse saavutamise veelgi raskemaks. Liialt ühetoonilised treeningud viivad vaimsele väsimisele. Seetõttu oleks alati hea kui algajal hoiab nö silma peal kogenum spetsialist, kes oskab õigel ajal treeningakavas viia sisse muutused.

10.   Kuidas ennast motiveerida trenni tegema?
Parim motivaator on oma tulemuste ojektiivne mõõtmine. Jälgige ja märkige üles oma kehakaalu, vööümbermõõtu, puhkeoleku südamelöögisagedust või muid näitajaid. Kindlasti ei maksa tulemusi oodata ülemäära lühikese aja jooksul. Tulemused saabuvad tasahilju ja kui me neid ei mõõda, siis me ei pruugi neid esialgu märgata, kuna meie silm harjub meie olekuga palju kiiremini. Ja aeg, millest võiks teha vahekokkuõtteid, et võrrelda eelnenud olukorraga, ei ole mitte päevad ega ka nädalad, vaid pigem kuud või isegi pigem kvartalid. Enamasti läheb siis sageli tarvis motivatsiooni ja püsivuse hoidmiseks teiste eeskuju abi, olgu selleks heas vormis füsioterapeut või kogenum treeningkaaslane.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

7. nädala kokkuvõte

Gretega trenni. Video!

Olen jälle maakas