Halva tuju päevad

Siit tuleb yks suur enesehaletsuse postitus. Kui arvad, et nakkab see suur masendus, siis pane parem see jutt tänaseks kinni.
Mina ei tea mis värk sellel nädalal on aga mina tahaks ainult pea teki all uluda. Trenni ei taha. Liikuda ei taha. Ainult vigiseda tahaks. Kõigi ja kõige yle. Olen kyll suutnud täitsa viisakaks jääda ja pole kellegile kõri kallale hypanud aga no tahtmist on olnud rohkem ja veel. On see nyyd totaalne yleväsimus või on syydi täiskuu? Või miks peab keegi yldse syydi olema? Ja miks ei ole inimesel nuppu, kust saaks ennast normaalseks tagasi keerata? Kõik on nii ebaõiglane😒.

Just käisin lusikaga majoneesipurgist söömas! Sellist asja pole ka kaua juhtunud😶. Häbi. Häbi. Häbi.
Ja hamburgerit tahaks. Kuigi ma tean juba ette, et see mind tegelikult ei lohuta mitte kuidagi.
Toomas on kuidagi nii normaalne inimene, et võtab sellist vinguvat isendit kodus nii rahulikult, et kohe piinlik oleks tema kallal norima hakata🤔.
Vist peaks ennast ikka kätte võtma ja parki vedama ja sundima ennast mõned ringid tegema?
Palun tehke mind kordaaaaaaaaa.

Kommentaarid

  1. Ele, ma saan sulle vaid sellist nõu anda, et kui sa patustad (majonees), siis süüd ei tohi mitte mingil juhul tunda. See tähendab nagu sõltuvuses oleva asjaga, et ma tahan , aga ma ei või. Katsu pöörata enda mõtlemine sellisesse suunda, et " ma või kõike süüa ja teha, aga ma ei taha, sest seda pole mulle vaja" :) Ja see kätte võtmine.... see, et keegi midagi läbi suure sundimise ja niiöelda "tahtejõuga" teeb, see ei ole parem viis. Sest see stress, mis sa nüüd endale tekitasid, blokeerib su "õige mõtlemise", kus kõik on justkui segamini löödud, enesehaletsus tuleb peale... Seda pole aga vaja. Kui sa süüdistad ennast, siis see on pahasti, viska parem paar villast nalja ja unusta ja ütle endale, et ma olen vaba otsustama, et ma armastan ennast sellisena nagu olen ja minu mõtteviis saab korda. ja saabki. See ka nagu on mõtetu, et seatud on eesmärgid...apppiiii, ma ei saa selleks ajaks normi plussi. No kamoon, ela, ole vaba ja teed siis, kui aega leiad ja ja päris vabatahtlikult loobud "patustamast". Endaale piire seada ja samas tahta, see tähendab, et sa pole sellest siiski vaba, pole niiöelda "ära andnud", et see vabatahtlikult ja hea meelega lihtsalt on minu uus elustiil, millest sa tõesti rõõmu tunned. Ja ei piitsuta ennast :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitähh Sulle. Parem hakkas. Ausalt.

      Kustuta
    2. Aitähh Sulle. Parem hakkas. Ausalt.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?

Kepikõnnimaraton