Retk ohvrikivi juurde


Eestis on teada veidi üle neljasaja ohvrikivi. Ohvrikive esineb peaaegu kõikjal Eestis. Kindlasti oled kuskil näinud näiteks lohuga suurt kivi, kuhu on pandud münte või muid ande.

Väidetavalt on siiski suurem osa ilma lohuta, kuigi ma ei tea küll kuidas siis määrata, et see on ohvrikivi või hoopis niisama kivi :).  Küsisin seda ka eile ja matkajuht arvas, et ju olid ennevanasti ka sellised väega inimesed, kes siis said aru, et vot see on eriline kivi.

Ohvrikividest osad olid ja on haigusekivi ehk siis nendega saab ennast ravida, haiget kohta hõõruti mingi esemega - näiteks sool või lõng vms ja siis see ese asetati kivile. On kirjutatud ka haige koha asetamisest kivi vastu. Usuti veel, et kui haigusekivil on lohk, siis kui sinna kogunenud veega haiget kohta pesta, siis saab see terveks.


Oli veel kivisid, millelt sai ilma paluda ehk nö vihmakivid. Meie viimase aasta suvede muutmiseks oleks sellist kivi igas koduaias hästi vaja :). Siis olid veel armastusemaagia kivid ehk kivi abiga sai endale armastust või kallimat loitsida.

 Ohvrikivide ja sellega seotud kommete kohta saad lugeda näiteks siit: http://www.eestiloodus.ee/artikkel2082_2072.html. 


Mina käisin eile ühte ohvrikivi vaatamas. Minu sõber väidab tõemeeli, et keegi nõid käis nende ohvrikivi avamas või aktiveerimas ning ta ise nägi kuidas see kõik toimus. Väidetavalt oli ta ise ka väga skeptiline sellise hookus pookuse suhtes, kuid oli siiski nõus kaasa minema, et näidata kus kivi asub. Siis aga juhtus midagi ja kogu loodus läks hulluks ja hakkas möllama, loomad jooksid ja kõik oli üks suur sürr. Siis loodus rahunes ja kivi saigi oma väe tagasi. Kui ta mulle seda lugu rääkis, siis ma olin ka ikka suht nii, et no mida muinasjuttu. Samas ma tean, et  Ruth on üks kõige rohkem kahe jalaga maapeale olev inimene üldse.

 On kuidas on aga mul tekkis tohtu huvi ise seda kivi näha! Nii me siis selle retke kivi juurde ette võtsime. Minu matkajuht oli väga tasemel, tal oli niipalju lugusid ja legene iga mäe ja kivi kohta, et ma lihtsalt kuulasin suu lahti.Käisime risti vaatamas, mis on mäletuseks kõigile küüditatudele.

Seejärel läksime tulealatarile.  Matsemäel on looduslik ja pärimuslik väärtpaik – tulealtar. See loodi Eesti Vabariigi 20. sünnipäevaks nende auks, kes Vabadussõjas sõdisid ja meile vabaduse tõid. Siin on peetud võidupäeva, tehtud jaanituld ning isegi peetud väikest laulupidu. Igatepidi väega koht. Nüüdseks on tulealatr uuesti üles ehitatud. Seda tunnet, mis seal tekib, peab ise kogema, kirja panna seda ei ole võimalik.

Edasi läksimegi seda salapärast kivi otsima. Siin pildil see kivi on. Väidetavalt on see kivi kogu kogukonna hüvanguks ja tema käest saab paluda head oma lähedastele, perele  või kogu maailmale.

Ruthi väitel on ta selline edev kivi, et talle meeldib kui teda kiita ja paitada ning seda me ka hoolega tegemine. Ohvriks tahab see kivi magusat ja meie viisime talle kommi. Rääkisin talle oma loo ka ära, et miks ma sinna tulin ning täna hommikul tundub küll, et see kivi "töötab" :).


Selline meie matk eile oli. See kivi ümbrus on tõesti kuidagi maagiline ja kui ma õhtul koju jõudsin siis selline imelik rahu ja selgus oli minus. On siiani.

Kas kujutan ma seda kõike ette või see ongi nii, seda peate ise kogema minema :).

Kui keegi tahab ka sellist matka läbi teha, siis otsi aga julgelt FBs üle Kebeli Talu ja küll nad su matkale viivad :)



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

See ei ole lihtsalt võimalik

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?