Mis siis kui koguaeg oleks viimane minut?

Mina tegutsen alati kõige efektiivsemalt siis, kui viimane minut on käes. Kui tähtajani on aega maa ja ilm, siis mina ka suurt ennast ei liiguta. Mulle kohe meeldib, kui koguaeg on mingi tähtaeg ja kohe kohe peab midagi valmis tegema. Sellel ajal ma suudan tegutseda 110%, olla sajaga innustunud ja süvenenud.

Kujuta nüüd ette kui koguaeg oleks viimane minut ja sa oleks koguaeg kohal ja innustunud ning sa panustaksid oma tegevusse kogu oma energiaga? Kui palju me siis suudaks panustada ja kui palju me suudaks luua?

Mis siis kui viimast minutit ei olekski? Oleks ainult tegevusrõõm ja 100% panustamine?

Eile mul oli üks viimane minut jälle käes ja lõpuks ma suutsin seda teha sellise innuga ja olla täiega tegevuses kohal. Ja mulle meeldis. Ma olin rõõmus. Ma olin rahul. Ma olin uhke.

Siis õhtul voodis ma mõtlesin, et see tunne oli nii hea, kuidas seda hoida? Kuidas teha oma tegemisi nii nagu koguaeg oleks viimane minut või kui viimast minutit ei olekski? Kogu aeg oleks fun ja poleks mingit viimast minutit vaja?

Ma ei tea.  Muidugi eks see on kahe kõrva ja suhtumise vahel kinni. Ma võin ju teadlikult valida, et teen kõiki asju innu ja rõõmuga aga siin on üks suur konks - tuleb fookus suunata ainult olulistele asjadele ja tegeleda enamus aja ainult nendega.

Jutt jookseb rappa aga mõte on selles , et mul on koguaeg mingi oma 10 projekti korraga käsil. Kuskile ei jaksa ma panustada täiega. Alustan suure õhinaga, vahepeal lihtsalt on, teed vajaliku osa ära ja siis kui on tagumine aeg, siis alles innustud uuesti. Aga mis siis kui teeks näiteks ainult kolme asja, siis jaksaks igale poole rohkem panustada. Tee pool aga tee hästi :). Kas teha palju ja poolikult või teha vähe ja hästi?

Mis te arvate?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?

Kepikõnnimaraton