Aasta viimane päev

Aasta viimane päev on alati kuidagi eriline. Selline tunne, et vot järgmisel päeval läheb kõik hoopis teistmoodi ja kindlasti paremini.
Tegelikult selles päevas midagi müstilist ei ole, kuid eks enamasti selle müstika ja väe me loome ise sellele päevale. Reaalsust pole olemas, on see mille me ise loome😉.

Ma täiesti saan aru, et mõned usuvad, et ma olen hulluks läinud oma reaalsuse loomise juttudega aga ma lihtsalt tean, et nii on. Olen seda ise näinud ja kogenud.  Varem oli see õrn kõhutunne, nüüd aga on see igal pool, selge ja värviline.

Skeptik võib küsida, et miks sa siis tige ja masekas tihti oled? Sest ma liiga kaua surusin mõistusega kõik on hästi näo ette aga seda ei saa nii teha. Lõpuks käib pauk. Nüüd elan välja elamata tunded lihtsalt nö järgi.

Maailm on täis maagiat, mis ootab kannatlikult meie tajude teravamaks muutumist.

~William Butler Yeats~ 😇

Mina aga ärkasin 31. detsembri hommikul rôõmsana. Tõsiselt rõõmsana. Teadmisega, et nüüd lähebki kõik kohe paremaks. Täis otsusekindlust ja tegutsemislusti. Üle pika aja tegin endale mõnusa hommikusöögi, katsin ilusa laua ja olin lihtsalt hommikus.

Siis tuli mul korraga selline nääri tunne. Nagu vanasti, et kohe hakkab ema küpsetama ja õhtul vaatame kitsast kinga. Sellega seoses pakkisin ikkagi küllaminekuks mõned nääripakid🎉. Kõik puhta vajalikud asjad.  Sarjast jälle raamat jne. Ausõna 😶.
Õhtul matk ohvrikivi juurde ja siis suurem kokkamine sõprade juures maal.

Juhtus nii, et on jälle kroonipidu🤗.
Kuid meie hakkame nüüd uut aastat ootama ja kindel on see, et uus tuleb palju parem🤗.


Head vana aasta lõppu ja ilusat aastavahetust!


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel