Maaka jõulud

Reede õhtul lõpuks tassisime söögikraami kokku ja tegime nagu piduajale kohane suuuure kaustäie kartulasalatit. Ikka kohe selle pesukausitäie. Siis revideerisime keldrist hoidiseid - seeni, kõrvitsat, punapeeti ja hapukurki. Ikka pidulaua tarbeks.

Natuke tekkis kahtlus kyll, et kes kyll kõik selle ära jaksab syya aga laud ju peab lookas olema ja lauataga istuja liigsöömise käes ägama. Kuidas teistmoodi eks🙃.

Igaljuhul auto sai nii täis topitud igasugu nodi, vedas et ise veel kuskile ära mahtusime.

Maakodus algas kohe suurem kraamimine, riputasin jõulukardinad akende ette, lõin jõulutähe lauale, kyynlad põlema ja tõime kuuse majja.

Ma olen muidu sedameelt, et kuuski pole mõtet seepärast maha võtta, et teda toas paar nädalat vaadata aga kuna meil on vaja kraaviperved puhtad hoida ja seal on meil jäetud kuuski jõulupuudeks, siis on see jõulukuuse dilemma sedamoodi lahendatud.


Kuusk sai püsti. Ehitisime ta kenasti kuldseks, see pidi sel aastal moekas olema.
Rõõmus ristirahvas tuli kohale ja jõul võis alata. 

Jõuluvana ei käinud,  sest kinke me ei teinud. Lihtsalt, et milleks üksteisele träna kinkida ja siis pärast näe vaeva, et sellest lahti saada. Pole vaja.
Naabritele ma kyll viisin jõulukotid: glõgi verivorsti ja hoidiseid.

Toit ônnestus täiuslikult. Ahjuliha tuli superhea. Praekapsas ploomiga oli samuti maitsev..yhesõnaga toit oli hea. Ahjuvorstid pohlaga mulle ei meeldinud. Need maitsesid nagu piparkook vorstis või siis vastupidi.
Pärast vaatasime tujurikkujat ja oligi jõul otsas. Või noh kaks päeva on veel püha.

Nyyd on esmaspäev, kell on pool kaks ja mina lihtsalt vedelen voodis ja ei tee mitte midagi. Toomas kütab sauna, sest õhtupoole on jälle külalisi oodata.

Ootan seda harrast jõulutunnet aga ei ole tulnud. Koristatud ja kokatud sai kõvasti aga jõulutunnet pole. Kuigi äkki on nii, et ma ei mäleta enam milline see jõulutunne on? 


Kas Sul on jõulutunne ja milline see on?

Ja üks tore luuletus selle aasta ERRi jõululuuletuste hulgast:

Tahaks lihtsalt vaikselt olla
tasa teha head
ilma suure kärata
ja mõtteta et peab
kuuldamatult ümiseda
vahaküünla säras
ootuse ja rahu sisse
lahustuda ära.

(Anneli Lamp, 2017)



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

See ei ole lihtsalt võimalik

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?