Otsustatud. Lähen Tallinna!

Mõtlesin ja kalkuleerisin ning otsustasin, et mis seal ikka, lähen siis Tallinnasse. Ma ju tahan saada massööriks ja kui ma pean selleks aasta edasi tagasi sõitma, siis sõidan! Lisaks leidsin endale paar ööbimisvõimalust juba ka. Õnneks on ikka inimesi, kes tahavad mind enda juurde kostile :D.

Kursus lükkub küll kuujagu edasi ehk algus on alles aprilli lõpupoole, kuid mulle sobib. Nagunii olen ju Tais ja pärast on saan siis ennast veel puhkamisest välja ka puhata.

Natuke tundub hirmus. Hirmus oli juba lambist töölt ära tulla aga siis ma teadsin vähemalt seda, et ma hakkan Tartus koolis käima ja elan ikkagi kodus. Nüüd see mõte, et minust saab 40.aastane seljakotiõpilane, kes traavib kahe linna vahel, tundub veel hirmsam. Muidugi ei ole mul tegelikult ka selliseid sääste, et endale üldse sellist kahes linnas elamist lubada. Kuid ma tean, et kui ma midagi väga tahan, siis ma selle ka saan. Ma ei tea veel kuidas aga saan🤗. Pole mingitki kahtlust.

Muidugi on mul juba varasem kogumus olemas. Kahekümnendate alguses elasin maal. Kõik oli tore, oma kodu oli olemas, keskkond oli ilus ja inimesed toredada,  ainult, et tööd ei leidnud. Käisin oma sotsiaaltöötaja paberiga siin ja seal aga lihtsalt polnud kohta. Töötasin siis mingi aja saekaatris ja see oli nii kuradi igav. Siis otsustasin, et nii see jääda ei saa, tulin tööl ära, üürsin Tartusse odava kööktoa ja hakkasin tööd otsima. Siis vahepeal käisin veel töö kõrvalt viis aastat ülikoolis ja kõik läks väga hästi. Elu oli hernes aga igavaks läks jälle. Tahtmine uue järgi.  Nüüd on see uus ukse ees ja hea tunne on. Vahel harva veel tuleb mingi koll ja küsib, et kle mis sul ometi viga on, miks sa ei istunud pensionini oma sooja tooli peal? Idikas! Tuleb järjest vähem muide ja ta tundub järjest naeruväärsem.

Selle tahtmise kohta tuli mul meelde, et eelmisel kevadel ma käisin mitu korda pealinnas ja vanalinnas jalutades mõtlesin mitu korda, et tahaks mingi aja vist Tallinnas elada, võiks põnev olla. Noh ja nüüd siis tulebki. Ole oma soovidega ettevaatlik eks.

Pealegi on see nüüd järsku nagu uus noorus, et võtad oma seljakoti ja vihiku ning lähed teise linna õppima. Lükkan lihtsalt seda nooremat keskiga veel mõned aastad edasi😉.

Põnev aasta on tulemas🤗.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?

Kepikõnnimaraton