Kambodźa - dokumentideta võõras linnas

Otsustasime rannas vedelemise asemel Kambodźas paaripäevase templituuri teha. Mõeldud, tehtud. Ostsime reisid ära ja minek.

Kohe piiril hakkas jama pihta. Viisad vist saime aga passid võeti ära, et selleks ajaks kui tagasi tuleme on viisad valmis tehtud. Et nagu ahh eks. Igaljuhul juhtus nagu laulus, et dokumentideta võõras linnas. Rahata ka.

Reisibyroos kinnitati, et kõik on hinna sees ja lisaks pole vaja midagi maksta. Välisministeeriumi lehel on aga kirjas, et peame viisa eest maksma. Käisime nagu idioodid mitu korda yle kysimas. Net, net kinnitas sealne "tark" ja rõhutas, et ärge palju raha kaasa võtke, vargaid palju ja ainult väikesed kupyyrid. No ja me nii tegime aga piiril selgus, et laduge 5200 tai raha nelja eest letti või muidu viisat ei saa!  Või noh minge maale aga tagasi lennake. Ma kyll ei kujuta ette, et kuidas meil ilma viisata lennukisse lastakse aga proovida poleks ka tahtnud.

Kraapisime taskud pahupidi ja saime õnneks vajamineva summa kokku aga edasi oli puupaljad passideta turistid Kambodźas. No paar tuhat tailast ja 60 doltsi oli kogu meie varandus😁. Pangakaardid olid ka kõik mõistlikult hotelli jätnud. Aga ega yhtegi automaati me nagunii ei näinud ka. Kuid miks ikka homse päeva pärast muretseda eks😁.

Põhimõtteliselt võiks ju arengumaal kaks päeva 60 doltsiga hakkama saada.

Maapiirkond oli natuke ehmatav. Majad on nagu onnid aga see selleks, onnis võib täitsa hubane olla  kuid jõle räpane oli igalpool.

Näiteks on turul laud, laual toored tykeldatud lihakäntsakad hunnikus ja myyja istub ise rätsepaistes samal laual! Kahjuks pilti ei saanud teha. Pärast sain teada, et see ongi norm, et myyja laua peal istub. Kui nii on kombeks, siis las olla.

Samas linnas oli nagu ikka lõunapool. Olid kulda ja karda, moodsaid ehitisi, kus kõrval jällegi võisid inimesed sootuks telgis elada või  näiteks sellises majas.


Kohalike ainuke moto tundub olevat valgele kott pähe tõmmata. Hinnad on täiesti absurdsed. Näiteks laavakivist käevõru 1500 dollarit. No poole saad alla tingida. Meil maksavad sellised võrud kuskil 20 eurot. Käekotid, tundmatu firma omad - pisikese saad 650 doltsi eest. Väidetavalt on kott krokodillinahast. Jne. Igaljuhul oleks me ehk kaasavôetud raha eest saanud yhe kotisanga😁.

Puuelevant või mingi muu puukujuke maksis kuskil nii 15 kuni 25 doltsi. Võrdluseks, et Taist ostisin sama asja 2.6 euro eest.

Kahju, et Toomas oma laavakivi käevõru hotelli jättis, oleksime selle saanud maha myya😁.

Kohaliku tehasetöölise kuupalk pidi olema kuskil 150 - 160 dollarit, seega saavad sellist kallist nodi ainult turistid osta.

Kuna me tulime ainult templite pärast, siis shopping oli nagunii teisejärguline.

Hotell oli täitsa okei. Voodi oli, bassein oli. Mis veel tahta.

Inimesed naeratavad. Kohe nagu päriselt. Koguaeg. Me pyyame ka, sest sinu meeleolu pidi siin kohe sulle vastu peegeldama. Tänamine ja naeratamine, kaks olulist asja!

Lahedad olid politsenikud, kas liba või päris, võta sa kinni, kuid nad myysid oma asju. Näiteks ametimärk 5 doltsi. Tahad relva , aga palun. Ma ei teagi kuidas nad igal õhtul puupaljalt jaoskonda tagasi lähevad, juhul kui nad ikka olid päris aga noh äge ikka. Piiril rippus ka myygiks piirivalvuri riided ja piir oli päris mis päris.

Väikesed lapsed myytasid kõikjal nodi. Väga agresiivne myygitaktika oli, ikka kohe kylge kinni, et ilusake davai dollar😁. Väidetavalt tahavad nad kõik kooli minna ja teenivad niimoodi kooliraha omale. Pole mina enne lapsi näinud, kes niiväga kooli tahavad😉. Paljud kandsid veel väikest õde või venda kukil ja ajasid niimoodi koos äri.
Veel yks huvitav lugu. Giid rääkis, et kui tahad naist võtta aga sul pole raha, et tema eest maksta, siis lähed aastaks naise peresse teenijaks ja kui viks ning hoolas oled, siis antakse aasta pärast tytar naiseks. Kui ei ole, siis head aega😊. Õnneks ei ole see igapäevane värk ja ikka niisama armastus ja abielu on täitsa olemas.

Angkor wati templid olid vägevad. Käid suu ammuli ja muudkui imestad. Lihtsalt super ehitised. Filmisin yles ka, sai selline paras koduvideo aga templid on näha. Kui saan yles laetud, siis jagan linki.


Tegelikult oleks kuskil kolm täispäeva seal vähemalt vaatamist ja uudistamist aga kahjuks niikaua meil aega ei olnud. Kuid ma väga soovitan, kui vähegi võimalik, mine ja vaata. Tõsine elamus. Maailma suurim pühakoda ikkagi.

Loodus on imeline. Hästi roheline. Riisipõllud, tźungel, banaanisalud, metsad, lõputult papaiapuid. See ongi papaiapuu.

Kõik õitses ja lõhnas.
Väga ilus. Metsad pidid kyll paksult madusid täis olema, kuid õnneks me yhtegi ei näinud. Ega me muidugi metsas hulkumas ka ei käinud. Poleks julgenudki.

Enamus rahvast on budistid. Budda kujud on igal pool. Isegi kõige viletsama onni ees on uhke Budda. Siin mõned toredad pildid, kuid oli tõesti igas suuruses ja igasuguseid budasid. 




On ju muhedad eks.
Munkasid liikus ka palju ringi ja kloostreid oli ka ikka omajagu. Kas need lapsed on ka mungad või alles õpilased, seda ma ei tea aga mungariided on neil igaljuhul seljas. Naismunkasid nägime ka, nemad kandaid valgeid riideid.


Budistid on nii armsad inimesed. Äärmiselt meeldiv on, kui lähed näiteks poodi vett ostma ja veemyyja paneb käed kokku, naeratab ja tänab sind. Sina tänad vastu ja vesi maitseb kohe paremini. Kui ei usu, proovi järgi😉.

Kokkuvõtteks: passid saime tagasi ja kõik oli korras. Elamus on võimas ja seda ei oskagi edasi anda.

Õppisime:
Mõtetu on muretseda homse päeva pärast.
Naerata ja ole tänulik.
Sina ise peegeldad kõiki emotsioone tagasi.





Kommentaarid

  1. Veidi keeleõpet: see, kes müüb, on müüja, kelle töö on asju müüa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õige kyll. Esimese klassis juba õppisin. Kuid aitähhh🤗.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel