Millest sa unistasid kui olid 18?


Tõime ykspäev tuppa sireleid, piibelehti ja valgeid nartsisse. Toomas ytles, et see kõik kokku on kooli lõpetamise lõhn. Oligi. Täitsa õige. Lisada veel värske kask, siis oleks täiuslik.

Hakkasin mõtlema, et mida ma elult ootasin, kui olin 18? Siis oli ju kõik veel ees.

Esmalt ma siiralt tahtsin, et mu elu kulgeks mõnusalt ja tass oleks koguaeg pooletäis. Ma olin üsna enesesse tõmbunud noor inimene ja ma võtsin nii kuradi palju enda sisse. Välja see vist ei paistnud, sest paljudega kellega olen kokku saanud aastaid hiljem, ûtlevad et ohoo sa olid nii lahe ja naljakas. Ju siis oma ebakindlust peitsin nalja taha. Igaljuhul alustasin tööd endaga ja olen vahelduva eduga nii 20 aastat muudkui erinevaid praktikaid proovinud ja katsetanud. Ikka selle poole, et meel oleks rahulik ja hea oleks olla. Suures plaanis on see ka õnnestunud. Mõned mõõnaperioodid muidugi välja arvata. Kuid ju oli mul neid perioode vaja.

Mäletan, et tahtsin väga Tartusse kolida.  Ma ei tea, et miks just Tartusse. Lihtsalt tahtsin. Tehtud.

Siis tahtsin ülikooli minna. Sinna jõudsin kyll natuke hiljem aga ära käidud sai.

Autojuhi lube tahtsin aga no kuidagi ei läinud nii, et ma autokooli jõuaks. Muidugi rääkisin siis, et mul polegi vaja ja muud sellist juttu aga tegelikult tahtsin ikka kyll yksi ringi kimada. Aega läks aga nyyd on mul load olemas ja saan kimada seal kus tahan 🙃.

Tahtsin endale imehead meest, kes oleks ilus ja hea. Selline, kea tuleks kuldne kuu seljas. Noh ja ta tuligi lõpuks. Veel ilusam ja parem kui ma üldse unistanud olin.

Arvasin, et mul on yks või siis maksimaalselt kaks last ja see laps on selline tubli ja iseseisev...noh täpselt selline nagu mu laps ongi. Sellega läks siis ka õnneks 🤗.

Reisid tahtsin. Palju reisida. Nyydseks olen käinud kuskil paarkymnes erinevas riigis ja kindlasti jõuan veel seigelda ja avastada. Oktoobriks on juba Tuneesia välja valitud ja broneeringud tehtud. Suvel vist jään Eestisse, kui sellised ilmad jätkuvad, siis lihtsalt ei saa ära minna.

Raha tahtsin. No niipalju, et mugav oleks elada ja ei peaks palgapäeva ootama, kui midagi, mida ainult raha eest saa, vaja on. See on siiani õnnestunud. Ma arvan, et yks kymmekond aastat juba pole mul raha täitsa otsa saanud.

Karjääri tahtsin hirmsasti teha. Noh selline tähtis kohvriga jänes olla. See mul eriti õnnestunud ei ole või siis on nii, et see karjääri mõiste on minu jaoks nii ajas muutunud. 

Kindlasti ei arvanud ma, et pean mingi aeg hakkama kaaluga jamama ja ma võiksin neljakymbiselt  kaaluda poole rohkem kui kahekymbiselt. Selline asi ei tulnud mulle tõesti mitte isegi mõttese. Kuid kilod on kerged tulema. Salakavalalt. Mõne kilo kaupa ja siia muudkui ostad aga järjest suuremaid riideid ja ajad jama, et ma pehmem ongi parem ja ma armastan ennast sellisena ka. No pole môtet ennast petta. Hea soovitus sulle. Soeta endale kontrollpyksid, kuhu sa pead koguaeg mahtuma ja kui need kitsaks jäävad, siis ruttu võta midagi ette! 

Ma muidugi plaanin elada veel samakaua aga mul ei ole enam unistusi😕. Mida ma siia elult ootan? Muidugi seda, et majalaen saaks makstud 😁.

Igaljuhul enam ei ole seda tunnet, et kõik on alles ees, kuid hea et see koolilõpu lõhn jutuks tuli, sest ma tahan välja mõelda, et mida ma veel ootan. Kindlasti ei taha ma lihtsalt niisama kodu-töö-kodu-töö-perearst-kodu-tòö ringis vananeda. Selline elu on liiga tavaline.

Millest Sina unistasid, kui kased toodi tuppa ja kool sai läbi?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?

Kepikõnnimaraton