Kui vähe on õnneks vaja

Kui ma siin päevast päeva oma jalavalu kurtsin, siis helistas doktor Palm ja ytles, et täpselt samamoodi nagu see asi algas, samamoodi sekundi pealt ka lõpeb. Täpselt nii oligi, samamoodi nagu järsku laupäeva õhtul see pull hakkas, täpselt samamoodi neljapäeva hommikul see pull lõppes.

Neli päeva läks ainult lamamise peale. Natuke on kahju. Iga lamatud päev on materiaalses mõttes täiesti kasutud päevad.  Ainult tarbid aga midagi sisse ei tule 😎.

Ei saa öelda ka, et nyyd sain hullult puhata, sest mul ei ole nagu puhkust vaja. Olen ennast niigi yle puhanud ja lisaks kyll midagi vaja ei ole. Või noh nagu ikka on nii, et me ise ei tea seda aga sinu keha teab ning annab sulle signaali, et stopp. No mine siis tea, kuidas see asi tegelikult on või ei ole.

Aga hea on olla. Uskumatu kui vähe on vaja, et elust rõõmu tunda. Peaasi, et jalg ei valuta ja käia saab, siis on kõik korras. Muidugi ajas see mind hullult närvi aga nyyd on tunne nagu oleks hull koorem seljast langenud ja kõik on hea.

Hea ei ole muidugi see, et ma olen ainult lamanud ja söönud. Lamamisega teatavasti kaloreid just ei kuluta eks, seega peaksin mitu kilo juba raskemaks ka olema ennast söönud aga noh ma igaks juhuks veel kaalu peale ei lähe.

Aga hakkan siis tegutsema. Koristada on vaja ning homseks asjad kokku pakkida. Pealegi on kaduneljapäev ja see on teatavasti koristamispäev.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NoWay! Palun veel

Kas sul on ökopott?

Kepikõnnimaraton