Mis siis kui õige pole õige ja vale pole vale

Ma olen viimasel ajal palju mõelnud selle üle, kui palju me elame igasuguste  normide, tõekspidamiste, kommete ja traditsioonide järgi. Reeglid, reeglid, reeglid. Koguaeg on kuskile raamid ja siis hüppad sinna sisse ja üritad ennast meeleheitlikult pildile sobitada. Isegi siis kui pilt sulle kohe üldse ei meeldi. 
Aga me ikka meeleheitlikult üritame suruda end nendesse ja kulutame sellele palju energiat ja aega. Lõpuks on niipalju pilte, et ise ka enam ei tea kes sa oled ja miks sa oled.

Istud võõras raamis, võõra pildi peal ja seda selleks, et teistele tundub see ilus pilt.
Kui paljudel piltidel sa oled olnud, kus kõigil on suu kõrva taha seotud aga sära ei ole?

Mis siis kui see mida sa pead valeks ei olegi tegelikult vale või vastupidi. Mis siis kui me teeme ise endale raamid ja pildi ning kujundame selle nii nagu ise tahame?  Mis siis kui see ongi lihtne? Mis siis kui sa saad aru, et kui voogu ei ole on võti vales augus ja tuleb kas uus auk või uus vôti leida. Mis siis kui see ongi täiesti okey ja kellegil pole õigust sind selle eest kritiseerida. Mis siis kui sa ei peagi suhtlema nendega, kes sulle meeldi? Kuidas oleks siis, et sa ei ole ebaviisakas, kui oled aus ja viskad võltsviisakuse oma pildilt välja.

Mis siis kui mitte midagi ei juhtu kui elad oma tões ja sind ei huvita kas see on kellegi teise jaoks vale?

Mis siis kui ma nüüd kohe hakkangi endale uut pilti looma?

Mis siis saab? Tahate ma ütlen mis saab. Kôik saabki nii olema nagu sina ise tahad. Usku peab endasse olema, siis on kôik vôimalik. Kôik.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel