Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2018 postitused

Uue aasta lubadused

Kujutis
Uue aasta lubaduste andmine on tavaliselt selline, et täna alustan uut elu ja homme läheb kõik samamoodi edasi.
2018 aasta alguses lubasin, et ei suitseta enam. Noh ei suitsetanud mingi paar kuud ja siis hakkasin uuesti. Siis jätsin jälle maha paariks kuuks ja hakkasin uuesti. Nyyd ma enam ei luba, et jätan kohe maha aga ma tunnen kuidas ma ei taha väga suitsetada. Seega jätan ikka maha, kas siis kohe aasta alguses või siis kui enam üldse ei suuda aga jätan.

Kaalu luban ka igal aastal langetada ja olen ikka seal, et saan kûmme kilo alla ja siia võtan viis juurde ja siis võtan jälle maha jne jne. Hetkel olen rõõmsalt 7 kilo jälle juurde söönud ja seda mitte jõuludega vaid pigem selle autos ja haigla taga võileibade ja pizza söömisega. Trenni pole ka teinud. Aga see muutub. Lihtsalt peab. Pealegi on pidev kaalulangetamine mul nagu hobi või nii 😉.
Lubasin 2018 õppima minna ja läksin. Loomulikult on mul olnud palju mõtisklusi teemal, et miks ma seda teen. Ja ma ei tea...veel.
2018 oli v…

2019 on säästuaasta

Kujutis
Tundub, et 2019 tuleb üks suur säästuaasta. Olen nii palju lugenud ja kuulnud, et vot uuel aasta hakkan säästma. 
Ma ise olen jube laristaja. Mul on püsikulud pangale nii kuus soti kuus. Seda tuleb veel mitu head aastat maksta. Siis kooli käimise kulud, mis on kuskil 200 kuus, vahel rohkem, vahel vähem. Oleneb palju käin, kus söön jne.
Tegin natuke arvutusi ja kuskil 1200 euro eest kuus ostan ei midagit. Toitu muidugi, kuid kindlasti kulutan ma toidule vast poole sellest summas. Tundub kahele inimesele palju aga mis siin pattu salata - sööme palju väljas või tellime koju. Ise kokates oleks muidugi kõvasti odavam. Kuid eks saame seda kohe jaanuaris teada. Kuid prooviks 100 nädalas hakkama saada sh siis muud kodus vajalikud värgid nagu nõudepesuvahend ja wc paber jm.
Trenni eest ma maksan pea 800 aastas. Kui niimoodi seda asja vaadata, siis see on absurdselt kallis. Kui ma võtaks gym24/7 aastase paketi, siis see on ainult 165. Märkimisväärne vahe. Pealegi mulle meeldiks see, kui ma saa…

Mis juhtub aprillis

Kujutis
Nägin täna veidrat und. Minu ammune ylemus kutsus mind enda juurde, et ma kuulaks tema laulu. Ta oli ise mingi veidra pilli ka ehitanud, mida ta siis sõrmitses. Laul oli tal justkui kandideerimiseks kuskile. Ma ei mäleta kuhu aga igaljuhul pidi see asi toimuma aprillis. Kuidagi oli see vist hoolduse või vanuritega seotud. See asi jäi ähmaseks.
Ütlesin, et ta laulab liiga vaikselt ja kõik läheb hästi, kui ta seda kõvemini teeb. Siis jõuab sõnum kohale. Nii imelik unenägu😊.
Kuna see oli nii selge, siis ootan täitsa huviga, et mis siis aprillis juhtub.
PS. Pilt on täitsa suvaline, tehtud 2018a aprillis😉.

Rakvere ööjooks

Kujutis
Ma nii ootasin Rakveret, pidime seekord eriti rahulikult rada nautima. Pikalt ja põhjalikult. Suvel ainult jooksed läbi ja mitte midagi ei näe 😊.  Plaanid ei lähe alati nii nagu plaanitud sai ehk siis Toomase asemel tuli hoopis Stella kaasa. Ja Ene. 
Alguses oli plaan, et rendin ratastooli ja lükkan Toomase läbi aga kurb tõsiasi on see, et ta ei saa pikalt ratastoolis olla, sest jalg hakkab valutama. Seega sõidan mina ise niisama kodus ratatooliga ringi ja Toomas liipab rulaatoriga järel. Pealegi selle teotempoga minu arvutuste kohaselt oleks Toomas lõpetanud kuskil sõbrapäevaks. Kui ta oleks selle rulaatoriga rajale läinud noh😊.
Kuid mina siiski otsustasin, et lähen kohale, ma pole pea kolm nädalat kuskile saanud ja lihtsalt karjuv vajadus on inimesi näha. Kuigi ma pean ütlema, et natuke tundub juba imelik, et lähed kuskile, kus on palju rahvast koos. Natuke isegi hirmutav😊. 
Kuid kõik oli lihtsalt megatore. Rakvere on jõulurüüs lihtsalt imeilus. Valgust, muusikat, kärtsu ja mürt…

Kõige hullem on ootamine

Kujutis
Toomas on kodus. Oleme kodus liikumise ära õppinud ja kõik toimib nagu kellavärk. Kuid jube on see niisama passimine. Kolm nädalat on pea kohe ära sanditud ja kuskil seitse nädalat on veel ees. Seitse nädalat! Ma tõesti ei tea, et kuidas me normaalseks jääme😁.
Mina vähemalt saan väljas käia, poes näiteks aga Toomas saab ainult aknast välja vaadata. Üsna piiratud vaade.

Meil on siin oma nali, et kunagi oli mingi äpp, kus hoolitsesin mingi kassi eest - pesin, riietasin, toitsin ja mängisin temaga. Hea, et ma oma virtuaalse kassiga harjutasin, sest nyyd saan neid oskusi reaalis kasutada😊.
Täna oli meil suur syndmus ka, õde käis kodus ja eemaldas kõik õmblisniidid Toomase kehalt. Suured tänud!

Oleme teleka sarjadest tyhjaks vaadanud ja lihtsalt ei taha enam yhtegi näha.
Järgmisena peaks lauamängud ette võtma, kuigi meil tegelikult eriti lauamänge pole aga noh kui kellegil üle on, siis võite meile saata. Või äkki oskab keegi mõnda mängu soovitada, mida me siis suurest igavusest mängida …

Hakkan ka Orgutama

Kujutis
Ma olen varem kirjutanud, et toitumiskavad pole minu rida. Liiga palju peab toidule mõtlema. Eile tuli aga see Malluka pakkumine ja mõtlesin, et miks siis mitte proovida.
Esmalt ei saanud ma seda vidinat seadistatud. Ma ei tea kui palju korda ma oma pikkust ja kaalu sisestasin, enne kui see lõpuks sobis. Jõudsin juba vahepeal täitsa närvi minna.
Lõpuks sain sellega hakkama ja tsekkasin siis kavasid. Jeesus kui palju asju mul on vaja hankida😮. Ja kui palju on vaja süüa😶.
Hetkel mulle tundub, et elusees ka ma ei viitsi nii pikkade nimekirjadega poes ringi joosta, kuid samas on tõenäoliselt kôik poole lihtsam, kui ma hetkel ette kujutan.
Kuigi jah - 2 inimese kolme päeva menyys on 16 muna! 16! Tavaliselt sööme heal juhul nädalas 10.
Tartus fresh go kaudud koju tellida ei saa aga tegin niisama proovi, võtsin kõik maha mis mul kodus olemas on, noh nagu sibulad, peterell, õli, mesi, riis jne sellised igapäevased asjad. Kolme päeva arve tuli pea sota 😮. Siin on vist kyll mingi viga, sest…

Kuidas meil jõulude planeerimine käib😉

Kujutis
Kell on üle südaöö ja ongi jõulud käes. Sellist erilist jõulutunnet küll pole, kuid milline peaks olema jõulutunne? Kui ma varem hullult jooksin ja sahmisin kinkimise, jõululaua ja külalistega, siis sellest olen ma loobunud. Kinke ei tee ja kui vahel ka mõne teen, siis see kingisaaja peab minu jaoks väga eriline inimene olema. Lihtsalt niisama kinke kinkimise pärast pole mõtet teha. Seega ei mingit kingistressi. Olen sellel aastal teinud ainult ühe kingi.
Päkapikutamine mulle aga meeldib. Käid kellegil külas ja siis sokutad talle mingi nänni sussi sisse😏. Leidjal on üllatus ja minul puhas rõõm. Jõulukaunistused ja kõikugu tulukesed ka meeldivad. Nii ilusad on lihtsalt. Kuusk meil vahel on ja vahel pole. See aasta on kuuseaasta ja tõime ta tuppa juba teisel advendil. Jõulukaardid ka meeldivad. Saatsime sellel aastal täpselt 268 kaarti😊. 
Jõulud on minu jaoks rohkem selline aasta kokkuvõtte tegemise aeg. Oled rahus ja oled tänulik, et kohe läheb päev pikemaks ja päike hakkab jälle kõ…

Kipsilood haiglast ja kodust

Kujutis
Koledast katuselt allasadamisest on möödas 12 päeva. Esimene päev oli kõige hullem, sest siis Toomas ainult oigas ja niiiii valus oli, et ma tundsin kuidas mul hakkavad ka kõik luud valutama 🤔.
Peale operatsiooni õnneks jalg enam põrguvalu ei teinud, kuid loomulikult valutas ikka. Käsi jäeti alguses lihtsalt kipsi.
Kui esimesed päevad tundus olukord hull mis hull, siis viiendaks päevaks oli ta niipalju paranenud, et julgesime jala üle voodiääre viia ja istudes süüa. Tundub, et mis see siia teha on aga see oli väga suur pingutus. Loodan, et Toomas elab selle kleidis pildi üle 🙂. Laupäeval tegi Toomas sellise vägitüki, et seisis ühe jala peal püsti. Nii minutikese. Ja siis väsis nii ära, et jäi kohe magama. Pühapäeval läksime juba rulaatoriga jalutama. Muidugi oli see meie jalutuskäik kuskil 100m aga see tundus olevat sama raske kui joosta ilma trennita 10 klitsa.
Kes ei tea mis on rulaator, siis see on selline asjake, kus on rattad all, saad ûlakehaga sinna peale toetada ja siis ter…

Kipsid ja kontsad

Kujutis
Ma ei ole kunagi näinud niipalju kipse, kui hetkel Toomast vaatamas käies. See on lihtsalt uskumatu kui õrn inimene tegelikult on. Lähed poodi piima järele, libised ning ongi luu katki. Kips ja paar kuud piiratud liikumist on kindel. Täitsa hull. Vaatasin kriitilise pilguga oma jalanõude tallad üle ning ega eriti libisemiskindlad ükski pole. Tuleb uued vaadata. Sellised, kus oleks libisemiskindel tald.
Ma saan muidugi aru, et ei saa hakata kiivriga ringi käima, kuid mingeid asju saame me ise valida. Meil lihtsalt on nii libe ja selleks tuleb valmis olla. Autole me ju paneme talvekummid alla. Tuleb endale ka panna.
Just natuke aega tagasi manööverdasin parklas. Lund on nii palju, et koguaeg kaevad ennast kuskile, esmalt poodi ja siis tagasi ning siis kaevad veel auto ka välja. Kuid vaatasin kuidas selles hullus lobjas jooksis üks naine tippkontsadel kuskile. Vaatasin seda ja mul oli nii kahju temast ja ta jalgadest, kes silmnähtavalt appi karjusid. No milleks sellise ilmaga kontsad? I…

Esimene tööintervjuu

Kujutis
Vahepeal tekkis mul hull hirm, et normaalne inimene peaks ikka tööl käima ning keegi peaks mulle iga kuu raha kandma. Normaalne hirm. Imelik, et see üldse nii hilja tuli. Nägin siis ühte tööpakkumist, mis tundus selline, et see võiks mulle huvitav olla. Kandideerisin ja kutsuti vestlusele. Vestlus oli liiga tavaline. Kuiv. Teie tugevad kûljed ja miks kandideerisite. Mul on cv kõik head ja vead kirjas ning motivatsioonikirjas tõin välja, et miks. Igaljuhul ma ei säranud seal vestlusel. Koju minnes olin ise ka segaduses. Ma tahaksin väga seal töötada aga kas ma tahan uuesti matta end graafikutesse ja exxelitesse? Vist mitte ja kui, siis osakoormusega. Kuna ma ise ka ei teadnud enam, et kas ma siis tahan või ei taha, siis jätsin kõik rahule. Kui tuli kiri, et ma ei saanud seda tööd, siis oli isegi kergem olla. Ma tean, et kui oleksin saanud, siis ma oleksin olnud seal  kogu hingega ning kõik muu oleks tahaplaanile jäänud. Samas ma olen liiga kaua töötanud nii, et kõik muu on olnud tagap…

Nirudad ajad

Kujutis
Ma pole kaua kirjutanud. Esiteks tegin midagi valesti ja kustutasin kõik oma sissekanded. Taastada ei oska ja tegelikult pole sellel suurt vahet ka. Mitte midagi ei muutu sellest, kas kuskilt saab järele lugeda, et kui palju ja kus ma suvel jooksmas käisin. Seega arhiivi enam ei ole.
Seejärel mõtlesin, et see on märk, et lõpeta kirjutamine. Samas märke võib leida igalt poolt ja tõlgendada nii nagu ise heaks arvad😏. 
Vahepeal on palju juhtunud. Või tegelikult on vähe juhtunud aga seda vähet on liiga palju. Toomas kukkus päris kõrgelt alla ja on juba nädalajagu haiglas. See on kõige õudsam hetk üldse, kui sa saad sõnumi, et su meest viiakse just kiirabiga haiglasse ja info saamiseks helista sellel numbril. See on selline hetk, kus kõik jääb seisma ja sa ei oska mitte kui midagi teha. Isegi kui oskaksid, siis sa ei saa mitte midagi teha. 
Esmaspäeva õhtul saime Toomase juurde haiglasse ja tal on reieluu kahest kohast katki ning lisaks ranne kildudeks. Üsna nirudad lood. Esimene arsti v…