Sa oled mingi imelik vää

Olen nüüd juba jupikest aega tööta inimene. See ei tähenda, et ma kodus lakke vahin. Ma õpin. Osalen kursutel, kus olen ammu tahtnud osaleda. Näiteks maagiline reiki. Võtab kuukese. Nädalavahetusel lähen ühele massaaźikursusele. Trennis käin. Krimkasid vaatan. Mis kõige ägedam - ma suhtlen inimestega. Käin isegi külas ja kutsun teisi külla. Mul poleksi hetkel aega tööl käia. Jalutan ja mõtisklen. Vaba aega üldse pole noh😉.

Aga kuidagi on nii, et eestlasel on ikka hea meel, kui teisel halvasti läheb. No ikka on vaja uurida, et mille eest sa kinga said ja kuidas sa ikka ilma rahata nüûd hakkama saad ja oi oi, nii vana ka ning ega need töökohad puuotsas ei ripu. Endal veel oli nii hea soe koht jne jne.

Kui ma ütlen, et see oli minu valik ja ma ei tahagi niipea tööle minna, siis on üsna kindel see, et ma olen hulluks läinud 😁. Päris kindlasti kohe. Miks peab koguaeg tööl käima? Miks peab keegi teine sulle igal kuul raha kandma? Ei pea. On veel mustmiljon muud võimalust.

Arumaeisaa miks ei võiks rõõmustada, et näedsa inimene saab ometi natuke puhata ja mõelda kuhu ta edaspidi panustada tahab?

Minul kûll hea meel pole, kui kellegil halvasti läheb. Pigem teeb see mind kurvaks. 

Ja ma ei ole mingi imelik ega muudmoodi peast soe. Ma lihtsalt olen tsipake julgem ja temperamentsem, kui teised ja riskialtim. Jänesed shampust ei joo eks? 

Eks kõik on kahe kõrva vahel kinni : kas alati on kõik halb või igas asjas on ka midagi head. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel