Appi kui osavad me oleme

Ma ei ole iialgi ise kasemahla otse kase käest saanud. Tean, et kask annab mahla, kui oks murda ja pudel otsa riputada. Kunagi ammu koolis pidime sellist katset tegema. Olen kasemahla joonud kyll. Keegi on andnud ja ma olen seda suurepärast villijat imetegijaks pidanud.

Googeldada oskan ka, et kasemahl 😁.

Eile aga tegime selle tüki ise ära. Esmalt mõtlesime välja anuma ehk mannerg kus on tagurpidi sõel peal. Et lohk tekiks, panime sõela sisse kivi. Ise olime maru rahul oma leiutise üle, et oleme ikka ühed insenerid kûll😁.

Seejärel Toomas vestis puutükist sellise vidina, kus ymmargusel pulgal on soon sees. Siis käisime kõik hoovi kased läbi ja kysisime, et kes meile mahla tahab anda. See kask ei tahtnud, mida Toomas siin pildil küsitleb 😉.

Kõige vanem ja kõige väärikam puu oli aga nõus. Toomas puuris augu puusse, siis lõime selle soonega pulga sinna sisse ning siis juhtus ime. Mahla hakkas sirinal puu seest välja jooksma. Me seisime mannerg käes ja vaatasime seda imetlus silmis. Kassi huvitas asi ka, tema ronis kohe kivi otsa vaatama😁.
Hommikuks oli mannerg täis ja lõunaks on juba teinegi. Jookseb nagu kraanist. Vägev värk.

Ei taha kas vaher jooksma panna oleks liiga hilja?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel