Miks ma kirjutanud pole

Viimasel ajal on nii kiireks läinud, et kodus enam yldse pole aega olla. Eelmine nädal olin koolis ja sellel nädalal väisan Siili õppusel. Kirjutamine on seetõttu suht tahaplaanile jäänud.

Seda ma kirjutada ei saa, et kus me oleme ja pilte meie lahedast seljakotielust ei saa ka jagada aga lühidalt võib öelda, et äge on.

Kõik elu st magamisasjad, lisariided, toit, vesi jne on sul koguaeg kaasas. Väga hästi õpid pakkima. Enamus teab olukorda, kus ta reisib mitu tuhat kilomeetrit oma kohvriga ja siis avastab, et enamus asju polegi vaja 😁. Vot õppusel õpid kohe ära, et igal asjal mida sa kaasas tassid peab olema otstarve ja niisama kilo kola pole mõtet kaasa vedada.

Mina olen formeerija. Alles algaja, seega on ka mulle see esimene kord selles ametis õppus osaleda.
Meie roll on siiamaani olnud riiete ja varustuse jagamisel. Näiteks saad kutse õppusele, tuled oma tavariietes kohale ning siis tuledki meie juurde. Meie jagame sulle riided ja varustuse kätte, siis lähed totaalse muutumise ruumis, vahetad riided ja teiselt poolt tuleb välja juba sõdur 😊.


Palju toredaid inimesi. Uskumatult hea koostöö. Keegi ei vingi ega virise ja seda isegi mitte siis, kui 18 tundi järjest tegutsenud. 

Aga rohkem ma ei kirjuta. Hängin Siilil edasi🤗.

Ahjaaaa. Aktiivsusmonitor ytleb, et olen tubli olnud!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õpiks äkki kitarri mängima

Keefiri päevad

NoWay! Palun veel